Читать книгу Meie maja on leekides - Beata Ernman Greta Thunberg Malena Ernman Svant Thunberg - Страница 23

„Kuradi mõttetu mutt!”

Beata seisab elutoas ja loobib DVD-sid raamaturiiulist mööda keerdtreppi alla kööki. Oli aeg, kus pidasime selliste sõnade kasutamisest pikki tõsiseid vestlusi, aga see oli ammu. Pipi ja Madlike saavad nüüd täiega. See ei ole esimene ega kindlasti mitte ka viimane kord.

„Te hoolite ainult Gretast. Mitte kunagi minust. Ma vihkan sind, ema. Sa oled maailma kõige halvem ema, kuradi mõttetu mutt!” karjub ta ja ma saan „Pingviin Jasperi” plaadiga pähe.

Sellele järgnevad „Hulkur Rasmus”, „Harry Potter”, „Baleriin Angelina” ja veel sada filmi.

Beata virutab magamistoa ukse kinni, taob paar korda täiest jõust vastu seina ja me imestame taas kord kahekordse kipsplaadi vastupidavuse üle. Sein peab vastu ja DVD-filmid on nagunii ammu räsida saanud.

Ka meie oleme räsitud, kuid kahjuks mitte sama löögikindlad kui ülakorruse magamistoa seinad.

Vähemalt mina mitte.

Pärast teist lööki on tunduvalt raskem püsti jääda. Nüüd, kus järg on jõudnud meie noorema tütre kätte.

Isegi kui Greta krahh oli akuutsem, sest ta lõpetas täielikult söömise, teeb see kord hoopis teistmoodi haiget.

Greta puhul olid kilogrammid, minutid, päevad, tabelid ja struktuurid. Kõik oli peaaegu et liiga selge ja kogu see kandiline korrastatus pakkus justkui kergendust.

Beata puhul valitseb kaos, sundus, trots ja paanika.

Ainus sarnasus oli ajastus – vanuseliselt käib pauk täpselt samal kellaajal: kell eelpuberteet. Kell vanus-kümmekuni-üksteist.