Читать книгу Meie maja on leekides - Beata Ernman Greta Thunberg Malena Ernman Svant Thunberg - Страница 36

Me otsime põhjuseid, miks asjad nii on. Otsime ja mõtleme, et mitte kusagil maailmas ei ole naine mehega võrdses seisus ja et tõendeid selle kohta leidub absoluutselt igal pool ja kogu aeg. Mõned näited on muidugi silmatorkavamad kui teised, ent kui juba otsima hakata, ei tulegi avastamisele lõppu.

Kõige tugevam naine ei saa ju üldiselt end kõige tugevama mehega võrrelda, kui jutt käib lihasmassist või kopsumahust. See ei tähenda, et naised ei võiks meestest tugevamad olla.

Kõik sõltub sellest, mida me mõistame tugevuse all ja milliseid omadusi kõige enam hindame. Kuid keegi ei saa eitada, et need omadused, mis on traditsiooniliselt seotud edu ja õnnega, on tugevalt seotud meheliku füsioloogiaga.

Veel kõrgem, suurem, kiirem, tugevam. Rohkem.

Ja kui ütleme, et soovime võrdõiguslikku ühiskonda, tähendab see praktikas tihti seda, et kui naised tahavad olla edukad, peavad nad omandama need mehelikud omadused, mida meil ei saa ilmaski olla meestega võrdsel määral. Peame lihtsalt olema nagu mehed.

Peame võistlema meestega meeste tingimustel. Täpselt nagu sel legendaarsel pildil, kus naine käärib käised üles ja näitab oma biitsepseid, peavad meist kõigist saama naised seelikus ja poksikinnastes: sümboliseerides võitlust, mida me nagunii kunagi ei võida. Ja kui me vastu ootusi võidaksimegi, peetaks meid ebanaiselikeks – liiga tugevateks, liiga osavateks, ja mida me ka ei teeks, oleks see peaaegu alati vale ja see ei lõpe enne, kui hakkame tõsiseltvõetavalt paljastama struktuure, mis seda maailma juhivad.

Nende struktuuride tõttu kukub iga sekund ikka rohkem inimesi karussellilt maha. Need struktuurid seavad sageli inimeste elu otseses mõttes ohtu, sest meid sunnitakse hakkama kellekski, kes me ei ole, et meid saaks liigitada edukateks. Või et me lihtsalt sobituksime mustrisse.

Haigekassa andmetel on läbipõlemissündroomi tõttu haiguslehele jäänud inimeste arv alates 2010. aastast kasvanud. Kuus korda. Üle 80 protsendi on naised.

Kõik need arvud räägivad selget keelt. Traagilist keelt.

Ja et neist ühiskondlikes debattides ja uudistevoos nii vähe juttu tehakse, ütleb samuti nii mõndagi. Nimelt ütleb see – taas kord – järgmisele põlvkonnale, kes ja mis on oluline.

Ja kes või mis ei ole.

Feminism seevastu on ääretult subjektiivne mõiste ja paljud võpatavad, kui mainida seda sõna jätkusuutlikkuse kontekstis. See teema vääriks igas korralikus raamatukogus eraldi osakonda, kuid antud seoses piisab tõdemisest, et naised ja ülitundlikud inimesed on kohutavalt suures ülekaalus tolles pigimustas statistikas, mis kujurab endast konkurentsile orienteeritud ühiskonna varjupoolt.