Читать книгу Meie maja on leekides - Beata Ernman Greta Thunberg Malena Ernman Svant Thunberg - Страница 38

Minu nimi on Greta ja ma olen 15-aastane. Minu väike õde Beata saab sügisel 13. Me ei saa parlamendivalimistel hääletada, kuigi praegu laual olevad poliitilised küsimused mõjutavad kogu meie edasist elu sellisel määral, mida ei saa võrrelda varasemate põlvkondadega.

Kui me elame saja-aastaseks, jõuame hea tüki maad järgmisesse sajandisse ja see tundub väga imelik, ma tean. Sest kui täna räägitakse tulevikust, peetakse tavaliselt silmas mõnda järgmist aastat. Kõik, mis on pärast aastat 2050, on ju nii kauge, et seda ei eksisteeri isegi fantaasias. Aga mina ja mu väike õde oleme selleks ajaks – loodetavasti – elanud alles pool oma elust. Mu vanaisa elas 93-aastaseks ja tema isa 99-aastaseks, nii et pole sugugi võimatu, et meid ootab ees pikk elu.

Aastatel 2078 ja 2080 tähistame oma 75. sünnipäevi. Kui me saame lapsi ja lapselapsi, siis tahavad nad ehk tähistada neid sünnipäevi koos meiega. Vahest jutustame neile siis, kuidas meie lapsepõlves oli? Võib-olla jutustame teist.

Võib-olla küsivad nad, et miks teie, keda kuulda võeti, absoluutselt mitte midagi ei öelnud? Aga see ei pea sugugi nii minema. Võib ju juhtuda, et kõik hakkavad käituma nii, nagu me oleksime keset seda kriisi, milles me tegelikult praegu oleme.

Te ütlete pidevalt, et lapsed on meie tulevik, ja et te teeksite oma laste heaks mida iganes. Sellised laused kõlavad lootustandvalt. Kui teil on tõsi taga, siis palun kuulake meid – me ei vaja poputamist. Me ei taha teie kingitusi, teie tšarterreise, teie hobisid ega teie piiramatut valikuvabadust. Me tahame, et te hakkaksite tõsiselt suhtuma sellesse akuutsesse jätkusuutlikkuse kriisi, mis teie ümber toimub. Ja me tahame, et te hakkaksite rääkima asjadest nii, nagu need on.