Читать книгу Vox - Christina Dalcher - Страница 9

11

Kaks

Magamistoas mähin ma ennast nagu igal teisel ööl nähtamatu-test sõnadest teki sisse, teesklen, et ma loen, luban oma silma-del tantsiskleda üle kujutluslike Shakespeare’i kirjaridade. Kui ma igatsen midagi eriti hõrku, siis ma valin Dante, tema algu-pärase, staatilise itaalia keele. Sajandite jooksul on Dante keel väga vähe muutunud, kuid täna näen ma kurja vaeva, et ennast unustatud sõnavarast läbi närida. Huvitav, kuidas itaalia naised hakkama saaksid, kui meie maa pingutused peaksid hakkama rahvusvaheliselt vilja kandma.

Võib-olla kõnelevad nad siis rohkem kätega.

Ent võimalus, et meie haigus teistesse riikidesse levib, on õhkõrn. Enne kui televisioonist sai föderaalmonopol, enne kui meie randmetele ilmusid loendurid, nägin ma uudiseid. Al Jazeera, BBC, Itaalia kolm RAI kanalit ja muud näitasid aeg-ajalt jutusaateid. Me vaatasime neid Patricku ja Steveniga, kui väiksemad olid juba magama läinud.