Читать книгу Süstemaatilise teoloogia käsiraamat ehk dogmaatika märksõnades - Elmar Salumaa - Страница 30

ARMUVARA, ka kirikuvara (thesaurus ecclesiae), on roomakatoliku õpetuse järgi Kristuse ja pühakute teenete kogusumma, mis on annetatud kirikule usklikele jagamiseks. Kristuse teened on loomulikult ülisuured ning ammendamatud, kuid ka pühakud on sooritanud häid tegusid kaugelt rohkem kui nende isiklikuks õndsakssaamiseks vaja läks, mistõttu need lisanduvad Kristuse teenetele. Sellest ülejäägist jagab kirik patukustutuse kujul usklikele Jumala armu. Mõistega opus supererogationis (lad, ülemäärane tegu) tähistatakse katoliiklikus teoloogias neid uskliku tegusid, mida ta sooritab peale nende, mis talle õndsuseks tarvis on läinud; neist moodustub siis eriline armuvara, millest kirik võib jagada neile, kellel ilmneb heade tegude osas puudujääke. Sellel alusel toimus roomakatoliku kirikus eriliste patukustutuskirjade ehk indulgentside müük. Õpetus armuvarast kujuneski tegelikult patukustutuse praktika mõjul ja selle fikseeris kirikliku õpetusena esmakordselt XIV saj keskpaiku paavst Clemens VI. (Vt ka PATUKUSTUTUS.)