Читать книгу Varesetüdruk. Triloogia Victoria Bergmani nõrkus. Esimene raamat - Erik Axl Sund - Страница 18

Kui Sofia Zetterlund oli selleks päevaks lõpetanud ja sättis end koju sõitma, helises telefon.

„Tere, minu nimi on Rose-Marie Bjöörn ja ma helistan Hässelby sotsiaalosakonnast. On teil hetk aega?”

Sofia vaatas kella, see hakkas pool viis saama, ja tegelikult ei olnud tal tahtmist vestelda, ent ütles, et leiab ikka, kui jutt liiga pikale ei veni.

„Ei pruugi pikalt minna.” Naise hääl oli sõbralik. „Ma tahtsin ainult küsida, kas vastab tõele, et teil on kogemusi sõjatrauma läbi elanud lastega?”

Sofia köhatas. „Jah, vastab küll. Mis teid huvitab?”

„Teate, meil on siin Hässelbys üks perekond, kelle poeg peaks saama kokku kellegagi, kellel võib olla selgem nägemus tema kogemustest. Ja kui ma kusagil kuulsin teid nimetatavat, siis mõtlesin, et peaksin teiega ühendust võtma.”

Sofia tundis, kui väsinud ta on, ning tahtis üle kõige kõnega ühele poole saada.

„Ma olen iseenesest üsna hõivatud. Kui vana ta on?”

„Ta on kuusteist ja nimi on Samuel. Samuel Bai. Sierra Leonest.”

Sofia pidas endamisi aru.

Huvitav kokkusattumus, mõtles ta. Aastaid pole ma Sierra Leone peale mõelnud ja äkki saan kaks pakkumist, mis on sellega seotud.

„Võib-olla mängiks ikkagi välja,” ütles ta lõpuks. „Kui ruttu ma peaksin teie arvates temaga kohtuma?”

Nad leppisid kokku, et poiss tuleb nädala pärast esimesele vestlusele, ning pärast seda, kui sotsiaalsekretär oli lubanud Sofiale saata poisi materjalid, lõpetasid nad kõne.

Enne kontorist lahkumist pani ta jalga punased Jimmy Choo kingad ja teadis, et katkine kand hakkab veritsema veel enne, kui ta lifti jõuab astuda.