Читать книгу Varesetüdruk. Triloogia Victoria Bergmani nõrkus. Esimene raamat - Erik Axl Sund - Страница 7

Esimesel nõupidamisel jagas Jeanette ülesanded ära.

Rühm äsja politseikoolist tulnud politseinikke oli pärastlõunal ümbruskonnas elanikke küsitlenud ja Jeanette hellitas mõningaid lootusi.

Schwarzile jäi tänamatu ülesanne vaadata läbi nimekirjad autodest, mis olid läbinud teetollid; peaaegu kaheksasada tuhat kirjet, samal ajal kui Åhlund uuris valvekaamerate salvestisi, mis nad olid pedagoogikaülikoolist ja metroojaamast saanud.

Jeanette ei tundnud kuigivõrd puudust oma karjääri algusajast ja seda tüüpi monotoonsest uurimisest, mis jäi sageli kogenematute politseinike õlule.

Kõige olulisem oli kindlaks teha poisi isik ja Hurtig sai ülesandeks võtta ühendust Stockholmi piirkonna pagulaskeskustega. Jeanette ise vestleb Ivo Andrićiga.

Pärast koosolekut läks ta tagasi oma kabinetti ja helistas koju. Kell oli juba kuus läbi ja tema kord oli süüa teha.

„Tere! Kuidas päev läinud on?” Ta pingutas hääle rõõmsamaks, kuigi oli pinges ja väsinud.

Eks nad olid ju mõneski mõttes võrdväärsed. Argitoimetused olid omavahel ära jagatud, nii et mehe hooleks jäi pesumasin ja tema hooleks tolmuimeja. Süüa tehti graafiku alusel, kus lõi kaasa ka Johan. Aga ikkagi oli majanduslik toimetulek ennekõike tema õlul.

„Tund aega tagasi sain pesu pestud. Muidu pole viga. Johan tuli just koju ja ütleb, et sa olid lubanud ta täna mängule viia. Jõuad või?”

„Ei, ma ei saa,” ohkas Jeanette. „Auto ütles tööle sõites üles. Johan peab rattaga minema, see pole ju nii jube kaugel.” Jeanette libistas pilgu üle perepildi, mille ta oli oma seinatahvlile kinnitanud. Johan nägi fotol nii väike välja ja iseennast ei tahtnud ta eriti vaadatagi.

„Ma pean veel mõneks tunniks jääma ja siis tulen metrooga koju, kui keegi mind ära ei viska. Helista ja telli pitsa. Raha sul on või?”

„On.” Åke ohkas. „Või eks purgis ikka on.”

Jeanette mõtles järele. „Jah, on küll. Ma panin sinna eile ühe viiesajalise. Pärast näeme.”

Åke ei vastanud, nii et Jeanette lõpetas kõne ja nõjatus tooli seljatoele.

Viis minutit puhkust.

Ta sulges silmad.