Читать книгу Salapäevik. Hendrik Groen, 83 ¼ aastat vana - Groen Hendrik - Страница 16

Lugesin oma eelmisi sissekandeid. Vahest olen siiani liiga sapine olnud. Siin on ju ka toredaid inimesi!

Kõigepealt muidugi minu sõber Evert. Ta elab meie asutuse korteritetiivas koos oma koeraga, vana, padulaisa, sõbraliku, väga intelligentse krantsiga, kelle nimi on Mohammed. Kui Evertile podagra häda teeb, käin mina Moga väljas. See ei ole minu tegevusraadiuse tõttu just väga ulatuslik käik, aga Mo tegevusraadius on veel väiksem. Ring ümber maja ja ongi kõik. Pisut piserdamist kümne puu vastu ja kord päevas muru peale julk, mille pean kilekotiga ära viima, sest mind piilutakse kümnete kardinate tagant. Kui peaksin julga sinna jätma, kus see väljutati, läheks võitluseks, kes saab mu peale esimesena kaevata.

Siis on veel Edward. Ta ei räägi palju. Pärast insulti on temast raske aru saada. Aga ta valib oma vaevu mõistetavad sõnad hoolikalt. Kui ta juba midagi ütleb, on teada, et tasub vaeva paar korda „Mis sa ütlesid?” küsida. Aega, mis ta kõnelemise arvelt kokku hoiab, kasutab ta teravmeelsete tähelepanekute tegemiseks.

Grietje: armas inimene, sõbralik ja kaastundlik, aga mitte pealetükkivalt.

Graeme, esialgse valiku viimane, paistab pealtnäha ebakindel ja introvertne, aga kui midagi ütleb, siis nii nagu asjad on, kuid mitte nii, et selle peale pahaseks saada.

Nende inimestega istun meelsasti koos kohvilauas. See on enam-vähem ise nii välja kujunenud. Sest miski nii lihtne kui kusagile istet võtmine käib rangete kirjutamata reeglite järgi. Igal on oma kindel koht; laua ääres, bingos, „muusika järgi liikumisel”, vaikusekeskuses. Kui tahad, et sind vihkama hakataks, istu kellegi koha peale. Ja jäägi istuma, kui ka eakas jõnglane sinu ette seisma tuleb ja ütleb: „Mina istun siin.”

„No ma ei tea, minu arust te seisate. Lausa minu nina all.”

Kui juba enne tühja toolini jõudmist ei kuule „Seal istub ju proua See-ja-see!”. Mille peale siin kohe vabandust palutakse ja edasi tosserdatakse. Kui ometi peaks istuma. Ja ütlema, tühjadele toolidele osutades: „Aga istugu siis täna kusagile mujale, või käigu põrgu.”