Читать книгу Salapäevik. Hendrik Groen, 83 ¼ aastat vana - Groen Hendrik - Страница 18

Reede on „Vanainimesed vahvalt liikuma”-päev. Siis tuterdavad eakad tibukesed kõige kummalisemates spordiriietes koridore mööda „võimlemissaali”. Daamidel enam suuremat häbitunnet säilinud ei ole ja vaatepilt ei ole kaunite killast. Roosad retuusid kas kõhnade kondiste või vastupidi, paksude ja lödisevate reite otsa tõmmatud, kitsad pluusid katmas midagi, mis kunagi olid rinnad. Allakäik on eksponeeritud. Mind kui vanemat meesterahvast see just väga vahvalt liikuma ei pane.

Tegevuspaik: vähe kasutatav koosolekuruum, kus lauad on seina äärde lükatud ja toolid ringi asetatud. Liikumine leiab nimelt aset istudes, et mitte ratastoolis olijate tundeid riivata. Rõõmsa muusika taktis heilutatakse pisut käsi ja jalgu. Ja oiatakse. Ja antakse valjuhäälselt teada hädadest, mis mõnd harjutust takistavad: „Seda mina teha ei saa, stoomi pärast.”

Seejärel on pallimäng. Peab mainima, et pall just väga palju ei liigu. Pigem pingutatakse häälepaelu, et teistele nende kõige lihtsamates sooritustes kaasa elada. Nagu ema plaksutab põnnile, kes kahekümnendal katsel palli kinni püüab: „Jaaa, tubli! Oi kui äge!”

Õhkkond oli sportlik, ütleme siis nii.

Tõepoolest, eile võtsin minagi vahvast-liikumisest-vanadele esimest korda osa. Ja viimast. Kui tegevusjuht „Ütle lihtsalt Tine” mulle pärast tungivalt südamele pani järgmine kord taas tulla, teatasin kohe, et see oli mu ainus etteaste.

„Oi, ja miks küll?” küsis ta kahtlustavalt.

„Kuna ma seetõttu, et mind nii palju naiseilu ümbritseb, üldse liikumisele keskenduda ei saa. Olen üleni krampis.” Ütlesin seda täiesti mõtlematult. Alles seejärel hakkasin õhetama. Veel enam kui võimlemise peale.

Ma ju ütlesin peaaegu välja, mida arvan. Teen võimsaid edusamme. Võibolla on asi selles päevikus siin.

Tine seisis, inetud hambad õieli. Sarkasm oli olnud ilmne, aga mitte nii palju, et ta oleks midagi öelda saanud, kui kõik üleslöödud vanad eputised olid kuuldekaugusel. Need peavad end ju enamasti veel „täitsa atraktiivseks”. Vanadusega kaob eneseteadlikkus kiiresti. Nagu see lastel, vastupidi, aastate jooksul järjest kasvab.