Читать книгу Salapäevik. Hendrik Groen, 83 ¼ aastat vana - Groen Hendrik - Страница 5
Laupäev, 5. jaanuar
ОглавлениеEile oli õhtusöögil elevust: pakuti riisirooga nasit. Enamik siinseid vanapoisse ja – tüdrukuid on ühepajatoidu peal kasvanud, neile ärge tulge eksootilist lobi pakkumagi. Kui spagetid 1960. aastate keskel Hollandisse jõudsid, ei hakanud nemad moega kaasa minema. See ei sobinud süsteemi: esmaspäeval salatsigur, teisipäeval lillkapsas ja puder, kolmapäeval hakkliha, neljapäeval aedoad, reedel kala, laupäeval supp leivaga ja pühapäeval veisepraad. Kui väga ülemeelikuks mindi, söödi hakkliha juba teisipäeval ja kogu nädal oli segadus majas.
Välismaa veidrused, need meile nii väga ei meeldi. Enamasti saame nädal ette kolme toidu vahel valida, aga mõnikord läheb miski viltu. Eile pakuti arusaamatul põhjusel ainult nasit. Midagi oli varustamises valesti läinud. Meie kokal polnud sellega kindlasti midagi pistmist.
Niisiis võisime valida nasi vahel. Eridieedil olijad said võileiba.
Üldine nördimushoog. Proua Hoogstraten van Dam, kes nõuab, et tema poole ainult nii pöördutakski, nokkis toidust vaid praemunatükikesi; van Gelder nasit ei „õginud”, küll aga terve purgi marineeritud köögivilju, ja paks Bakker nõudis riisile valjuhäälselt sousti peale.
Minu sõber Evert, kes mõnikord, kui tal oma kokakunstist kõrini saab, koos meiega õhtustab, pakkus pahaaimamatutele lauanaabritele tšillikastet. „Ehk soovite nasi peale pisut ketšupit?”
Ta suutis täiesti tõsise ilme säilitada ka siis, kui proua de Prijker oma kunsthambad selle peale köögivilja sisse köhis. Läkastav proua talutati minema ja mõne aja pärast käis Evert tema proteeside nagu Tuhkatriinu kristallkingakesega ringi ning pakkus neid ühele ja teisele. Kui ta osakonnajuhataja juurde vaibale kutsuti, jätkas ta solvatud süütuse teesklemist, ähvardades isegi tarbijakaitsesse kaevata, sest „leidis” köögiviljast kunsthambad.
Ennelõunal proua Visseri juures teed joomas. Vestlus oli veel lahjem kui tee. Ütlesin, et arst ei luba mul kooki süüa. Miks siis ometi? Ütlesin, et vereproovi tulemused ei luba. Näidud on 20 ja 25 vahel ja seega kõrgepoolsed. See libises mul täiesti mõtlematult üle huulte, aga proua Visserile paistis kõik igati arusaadav olevat. Pidin kolm tükki kooki kaasa võtma selleks ajaks, kui näidud jälle normis on. Kook on nüüd kolmanda korruse akvaariumi põhjas.