Читать книгу Muutlik - Jaak Jõerüüt - Страница 12

Üks pood teise järel pannakse kinni, käisin kaubakeskuses ja nägin. Hinnad tõmmatakse alla 70%, kuulutavad hiiglaslikud kirjad vaateakendel. Kahekümneprotsendilise hinnaalandamisega ei püüa enam keegi oma ostjat.

Eelmise lause jõudsin lõpetada, siis teatas arvuti, et tema peab nüüd oma tarkvara uuendama ja kogu lugu. Kas ma ise annan käsu restart teha, et läpakas saaks uued taevast tõmmatud tarkused alla neelata, või restardib masin kohe iseseisvalt, minu käest küsimata? Nagu koer, kes läheb ukse juurde ja hakkab seal tammuma, et ta välja viidaks. Katsu temaga vaielda!

Viisin koera välja ja nüüd on rahu majas.

Imestada pole midagi, majanduskriis ei ole konverentsiteema, vaid elu ise. Tavalises lõunasöögikohvikus teatas ettekandjaneiu häbelikult punastades, et söögiga läheb aega vähemalt pool tundi. Teda ma sõimama ei hakanud, mis tema teha saab, tulin ära. Köögist on mõned lahti lastud, nad ei jõua. Palka maksta.

Muidu oli sebimise-tüüpi-päev. Mingi autosõit linnas, mingi asjaajamine, mingi kauplus, hulk kiireid e-kirju nagu ikka, sisse-välja nagu ikka. Hambaarst, telefonikõned, graafiline leht viia raamida, tuua koju puur, et kapiukse sisse üks kruviauk puurida.

Lugeda läbi kõik see tekstimass, mida maailm täna tootnud on ja mida üks diplomaat peab läbi lugema!

Külm põhjatuul kuivadel tolmustel kõnniteedel, väiksed liivakeerised, ehkki ilmateade lubas läänest lähenevat madalamat rõhku ja soojemat õhku.

Lisaks veel hulk otsuseid, mis tuli teha, jah, need ei määra maailma saatust, aga puudutavad isiklikku elu lähemate nädalate jooksul: kus esineda, millal Eestisse sõita, millal suuremasse ja kaugemasse toidupoodi sõita. Millal, millal, millal. Särke triikida, pükse pressida, kingi viksida. Saapad tuleb anda parandusse, kontsaplekid on kulunud, ühe raamatu lugesin eile öösel läbi, uni oli nigel, aga neli järgmist vaatavad kapinurga pealt vastu, valmis näkku kargama, neli, mida ma peaksin juba olema lugenud, sest tahaksin olla lugenud.

Ja kõik see, mis siin jääb nimetamata, sest lihtsalt ei jõudnud teha, ei jõudnud otsustada ega helistada ega kirjutada ega...

Kõik see hakkab sel öösel selle öö und rikkuma.