Читать книгу Muutlik - Jaak Jõerüüt - Страница 4

Ma astusin hommikul õue,

tulin meeletult tagasi,

kõik endine elu surnud,

uuest’ sündind ma jällegi.

Kõik elu, ta oli vangis,

oli rauas, ahelas,

oli midagi selle vahel,

mis põues lainetas.

Nii iga päev ma suren,

suren alalõpmata,

ja tuhat korda süda

kokku käänab valuga.

Nii igal hommikul ärkan –

ma uuest’ sündinud.

Siis uuesti ära suren,

uuest’ ärkan muudetud.

Juhan Liiv

UUS JA VANA