Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 50

626

minu enese suhtes ruumiga liigagi laiutasid ja mu nimegi omavolili-selt sõrendasid. Kui kunagi veel peaksin kirjutama, siis teen seda tin-gimata teisiti, et nurinaid ei oleks. Ometi tahtsin kõiki jõudumööda kiita ja vääriliselt esitada. Isegi Tuglast mainin: „dont la prose a une grande valeur poétique“1394 – puhtsüdamliselt. Pole kavatsend Suitsu ülehinnata, kuna just Tuglasega olen polemiseerind kunagi „Kõik on kokku unenägu“ üle, seda vähem hinnates, kui teisi tema töid, ja isegi mu kirjandusnädala kõnes leidus kerge fraas, mis kaudselt riivas „N-E“ põhimõtteid & ka nende autorit.

Mis nüüd lõpuks puutub „kult.-kap.“ mõjusse meie kirjanduse meelsuses (rohkem ehk kalduvuses klassikasse!), siis selle üle vaieldi minuga Pariisiski, ent pean avameelselt ütlema: tunnetan seda instink-tiga ja taipan meeltega, – võiks isegi ses suhtes katsuda koostada tõen-davat materjaaligi. Kaudsel teel on looming siiski allunud ka sellele kapitalismi mõjutusele, – kas meie kultuurile kasuks, ehk kahjuks, – see on iseasi. Kui kapital on „kultuuriline“, siis on ehk ka mõju vastav! Kui see ka peaks teisiti olema, siis jään oma ebaõige veendumuse manu, ja arvan, et 40 aastasel inimesel võiks siiski ka eriarvamine olla. Olen seni katsunud oma mõttekäigu vaba hoida pangačekkide halvavast mõjust, ja oleksin õnnelik, kui seda elulõpuni teha suudan. Olen seda joont Sinus ja teisteski hindand, ent on veel kolmandaid.

*

„ĽEstonie littéraire’i“ eest tänu! Sain varem paar eks.-ri, ent pole halb, et veel saatsid: võisin nüüd „Bifur“ile, Franz Hellensile ja veel mõnele Pariisi inimesele saata. Bülletään tundub ju veidi liig asjalikuna, ent sarnane tõsine asutus nagu „Pen Club“, peabki kaine olema (nagu A. O.-gi omis kirjutusis! Kui ta artikleis ometi nii oleks, nagu K.-B. banketil Tallinnas!)1395. Ja, vaata, armas Asm! „ĽEstonie littéraire“ trükiti ometi Tartus – kõikide korrigeerivate silmade all, ent ometi siingi on juhtund äpardus – Kärneri, Adsoni & H. Adamsoni välja-jäämisega. Miks ei võinud siis minu „Bifur“i artikliga & selle tõlke-ga uskmatuid asju sündida. Ah! ma olen juba sellega harjunud, et kõik, mis ma kirjutanud olen, seda soputetakse, – ehk siis ühe käega

1394 Kelle proosal on suur poeetiline väärtus (pr).

1395 Ants Oras. Vihje tema seisukorrale Kaden-Bandrowski Tallinna-banketil, millest Semper oli kirjutanud 16. märtsil (357. kiri).