Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 54

630

selgub. „Aga kuidas, ma just arvestasin Teie tagasisõiduga ja tahtsin kaasa sõita...“, mispääle Goetel muud ei saand teha, kui käsi laotada. Igatahes see oli ainult yks näide meie suguvenna omapärast.

Seekord saime poolakatega eriliselt ligida kontakti. Mitte Kadeni-ga, kes miskipärast hoopis tagasi tõmbus (näis isegi võivat oletada, et vahest isegi Alle artikkel oli siin oma mõju avaldand),1400 aga paljude teistega, nagu Nalkowska, Goetel, terve rida naiskirjanikke. Kwadayga mehed kongressist osa ei võtnud, kuid nendega lõime Varssavis väga tiheda ja sõbraliku yhenduse. Feldmann ja Ząjaekowski olid neil vahet-pidamata saatjaiks, muretsesid literatuuri ja võimaldasid teaatripileteid jne. Ainult, ma kardan, seegi ryhmitus kaldub pilsudskismi poole...1401 Belglasi oli mitu, kellegi mme Chandleriga1402 läksid suhted nii kaugele, et ta soovitas talle saata sõnasõnalisi tõlkeid, mida ta on valmis kor-rigeerima ja avaldama. Teised esindajad säält: Vivier1403, Deauville1404. Prantslastest oli Jules Romains1405 – liig reserveerit ja ennast täis. Cré-mieux, siis Pozner (praegu Tallinnas, teadis isegi pisut eesti keelt), siis Lucien Maury1406 ja Manuél Lélis, Nouv. Revue toimetaja, kellega li-gemalt kokku puutusin ja kes kaastööd tahtis. Itaaliast oli Borgese1407, kellega ka pikemalt kõnelesin. Saksast Toller1408 muude hulgas – tegi ideelisi ettepanekuid, kuid erajutuajamisel viis jutu ikka tantjeemide1409 poole, mis tal saada oleks. Hollandist oli sympaatlikke naisi ja mehi, ja kui tuleval aastal kongress Amsterdamis ja Haagis peetakse, ei ta-haks säält puududa. Tutvusi on juba ees. Ka teistelt mailt on sidemeid,

1400 August Alle avaldas ajalehes Nool 3. V 1930, nr 23 artikli „Liberum veto“, milles refereeritakse Poola kirjanike häälekandjas Wiadomosci literarkie ilmunud Juliusz Kaden-Bandrowski reisikirja Eestist. Referaadi järgi annab reisikiri moonutatud pildi eesti kirjandusest, mille põhjustajaks Alle peab Linde desorienteerivat informatsiooni külalisele.

1401 JÓzef Piłsudski – tookordne Poola riigijuht. Kirjas on mõeldud tema poliitika toeta-jate maailmavaadet.

1402 Stéphanie Chandler (1879–?), Belgias elanud tõlkija ja literaat.

1403 Robert Vivier (1894–1989), Belgia luuletaja, proosakirjanik ja kirjanduskriitik.

1404 Max Deauville (1881–1966), Belgia arst ja kirjanik.

1405 Jules Romains (1885–1972), prantsuse kirjanik ja filosoof, Prantsuse Akadeemia liige.

1406 Lucien Maury (1872–1953), prantsuse kirjanik ja tõlkija, Põhjamaade kirjanduse spetsialist.

1407 Giuseppe Antonio Borgese (1882–1952), itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjan-duskriitik, veendunud antifašist, Thomas Manni väimees.

1408 Ernst Toller (1893–1939), Saksa vasakpoolsete vaadetega näitekirjanik.

1409 Tantieme (sks) – honorar, autoritasu, kasumiosa.