Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 61

637

teeb novellide ja artiklite täieline puudus käesoleval silmapilgul. Ainus lohutus on Sinu reisikiri, mille saabumist hakkan varsti ootama. Luuleti-si, mida niikuinii pääle luulemeeste keegi ei loe, on otse virnu tagavarasse tulnud. Number ilmub selle nädala lõpul, pisut vähendet, kuigi seda tä-hele ei pane. Üldse on kokkutõmbamiste aeg: ka toimetaja palk läks pü-gamise alla. Honoraaride koomale tõmbamisest olen Sulle vist kirjutand, see puudutab küll päämiselt luuletisi üle 100 rea ja novelle üle 800 rea, nii siis õieti rohi venitamistõve vastu. Isiklikult pean rihma pingutama veel selle tõttu, et mulle ülikooli tööle kriips pääle tõmmati: selle valitsus ei kinnitand fakulteedi ette panekut. Meie sõber Jürigi1414 istub nende bonzide vähearvulises valimikus. Sest nüüd nii hirmus kahju just polegi, saab muud tööd seda intensiivsemalt teha. Lõpetasin oma luuletiskogu kordaseadmise, millele kuidagi ei osand nime leida. Ristisin ta esialgu hä-daristimisel TUNNIVAKAKS.1415 Saab näha, kas leidub kirjastajat, või pean oma juba harjund enesekirjastusega läbi ajama.

Viimases TULENKANTAJATE numbris on lühema sissejuhatava märkmega ilmund Sinu luuletis HALLO EUROOPA algupärasel kujul. Hirmutetakse Lampeni taolisi mehi Eesti vastukülaskäigu puhuks ja soovitetakse neile enne tulekut tutvuda meie luulekunsti julgustega.1416 Kunas just soomlasi siia saab kutsuda, on küsimus, sest kõik kassad on tühjad, kuigi säälpool kutset pikisilmi oodetavat.

Mõtted on praegu väsind-lodevil, kuigi masin tahaks nagu luba-da ainult neid, kel käed püksivärvlil. Aga: kärbsed, unetus (ööde kau-pa – vanamehe kõndimisi, rögastusi, oksendusi, teesklevaidki häälitsusi kõrvaltoas), pinevil õhkkond päeviti (jonn ligineva surmaga, mis teiste

1414 Koolivend Jüri Uluots.

1415 1930. aastal ilmunud luuletuskogu „Päike rentslis“ esialgne pealkiri.

1416 Tulenkantajat 1930, nr 11–12 avaldas Lauri Viljase artikli „Eesti kaudu Euroopasse“ (vt viide 1385) järel Barbaruse luuletuse „Multiplitseerit poeet“ eesti keeles toimetuse sissejuhatusega: „Illustratsiooniks Lauri Viljase kirjutisele lisame siia alljärgneva luule-tuse, millest tulevas numbris loodame avaldada soomenduse. Kuid eestikeelsenagi see teenindab meie lugejaskonda omamoodi „uuema kirjanduse ajaloona“, olles ühtlasi mingi kaunikõlaline tõestusnäide Viljase esitatud Eesti ja Euroopa lähedasist suhteist. Eriti meie vanemaile kirjanikele soovitame siin esitatud Euroopa ametivendade teoste-ga tutvumist. Soovitame seda eriti soojasti Ernst Lampénile. Kui Kirjanike Liit teadagi valib ta sügisel esindama soome kirjanikke Eesti külastusel, et siis ehk temagi oskaks peremeestega keskustella (võrdle Oslo juhtumit!) muustki kui „Viro valgest“, laste-kasvatusest ja oma savo-vaimust, alustades kõnelust harilikult küsimusega: „Kas teie kõrgus tunneb Lipnik Stooli lugusid?“. 1929. aastal Helsingin Sanomates Oslos toi-munud Põhjamaade kirjanike kongressist kirjutades oli Lampén kirjandusküsimusist peaaegu mööda läinud; teda polnud Soome kirjanike hulgas, kes 1931. aastal Eestis vastukülaskäigul olid.