Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 53

629

mehega, kellega alles pikapääle jutule saad. Ta oli huvitet Eestist, kõ-neles oma tõlkeist prantsuskeelde, mis ilmuda ligemal ajal ja mida lubas tutvustuseks saata. Algas ärasõit. Yhte eraautosse paluti istuda ka mõnda meist, kuid Zofja Nalkowska osutas siin eestlaste hääks geeniuseks: ta istus autobusis ja hõikas, et kõik eestlased peavad kõik tema ymber jääma. Ja nii see sõit läkski mägedest alla, eraauto ees yhes professorist juhiga, meie mõni minut suure autobusiga järel. Vaevalt 5 min. sõitnud leiame käänakul auto kyljeli, prof. käed laiali, silmad kinni; Eismond tundmatuseni verisena maas, pää vastu kive löödud, poola kirjanik Kleszczynski, yks pool nägu purustet; veel yhe poola kirj. noor ja ilus proua katkise ninaga. Auto oli liigkiirelt kihutades (prof. oli tuntud hasartlane, seesolijad olid hoiatand – 80 klm.) kää-nakul vastu kive põrgand (kui poleks kivikuhja ees olnud, oleks alla kuristikku kadund – koht tuletab Ghisoni teed meelde). Kandsin oma kybaraga alt ojast esimest veeabi. Hiljem viidi nad minema. Prof.-l oli käeluu puruks, Eismond suri kolmandal päeval, teistel kulub ter-venemiseks mõni nädal. See oli Goetel, Pen klubi esimees ja kongressi chef, kes Eismondi pani prof. Domaniewski autosse sihiga, et nyyd kongressi puhul seda kaht vaenlast ära lepitada. Oli see alateadvus, mis D. kätt tyyri juures pisut viltu lykkas? Tagant järele kuuldus, et Domaniewski end tahab maha lasta. – Niisuguste traagiliste synd-muste vahelt ära tulles oli tuju mõnda aega nagu maha löödud.1398 Ei või öelda, et sääl oleks puudund ka koomilised seigad. Meie Adams hoolitses igatahes selle eest. Oli Prahast seks puhuks sinna sõitnud, nagu ta oli sääl Strandmanni kylaskäigu1399 ajal ja nagu ta lubas Ees-tisse sõita 10 augustiks, kui poola presidentki tuleb. Soovitasime talle Rumeeniasse sõita kuninga kroonimiseks. Ma ei tea, kas ta on tobu või liiggeniaalne oma pretensioonides. Igatahes tuli organiseerida vii-maks isegi mingi tema ärasaatmise ehk päästmise komitee, millel aga midagi pääle polnud hakata. Ta jäi nimelt Zakopanest välja sõitma-ta – meie arvates raha puudusel, mis aga valeks osutus. Sellevastu nõudis ta aga, et teda Goetel tagasi Krakovisse sõidutaks oma autos, kuna tema just sellega arvestades olevatki Krakowist matka kaasa teind. Raudtee ei pakkuvat ju mingit lõbu. Goetel pidi siis seletama, et ta Zakopanesse jääb vähemalt seniks kuni Eismondi seisukord

1398 Traagilisest sündmusest lähemalt Semperi reisikirjas. – Vt viide 1384.

1399 Eesti riigivanema külaskäik Poolasse veebruaris 1930.