Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 56

632

Kuna ta juba mõnda kuud enam peaaegu midagi ei söö, kannab teda läbi elu veel mingi jonn ja äärmine isekus isegi surma vastu. Kui ta sureb, nõuab ta, et teda pannakse kahte kirstu, yks tammepuust 3 tol-li paks ja lukuga, mida pole kerge avada (kuidas selle ylestõusmisega siis?), 8 hobust vedagu ta surnuvankrit ja laululehed trykitagu kuldtäh-tedega, maetagu mitte hauda, vaid erilisse hauakambri jne.

Parimate tervitustega

Asm.

P.S. Royali katsun osta siis mõistagi Tartust. Lõigendeid pole tarvis tagasi saata, mis nendega siis ikka muud pääle hakata, kui... Sinu kogu kohta pole lehtedes arvustust olnud, kyll aga leian A. Orase artikli selle kohta viimases Eesti Kirj. nris (6.es).1410

382. Barbarus Semperile

Pärnu, 14.–15. juuli 1930.

Pärnu liivikul, k. ½8 h. –

14/VII. 30.

Armas Asm! Puhas liiv istmeks, pehme päike pää pääl, nii kirjutan alasti olles varahommikused read. Et mul kodus remont jätkub ja ülemisel korral ikka alles vasarad välguvad ja kirved kolksuvad, pean paremaks siia kõrbesse põgeneda, kus pääle tuule praegu keegi ei ja-luta, keegi ei häiri. Ei siia põõsaste üksindusse küüni isegi mu patsien-did uksekella & telefonihelidega. Merigi tõttab kaldast avaruste sihis, ainult puude kohin ja põõsaste sahin tungib kõrvuni. Kuni k. 9-ni kestab mu päiksevann & üksindus, – siis tõttan taas tööle. Nii olen torkind siin mõned hääd päikselised hommikud kirju Hispaaniast, milliseid koostet umbes 20 bloki lehte. Kardan, et neid liigagi palju saab, sest nii – vabas looduses, kipuvad mõttepäitsed kaduma, kõik-sugu kõrvalassotsiatsioonid ründavad meeli, satun vahel surrealist-lisse transsi, tuisates ridu, nagu tuiskab vahel liiva. Ei ole ime kui see kord lugejallegi puru silma puistab. Aga aega ei ole ridu puhastada,

1410 Eesti Kirjandus 1930, nr 6, lk 297–300.