Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 55

631

tutvusi, sõprusi. Mis kongressisse, siis oli ehk mõndagi produktiivset ta otsustes, nagu Pen-klubi auhinna asutamine, millest ehk Loomingus pikemalt seletan, ja veel mõned sellesarnased. Poolakad mängisid selle nalja, et panid G. Suitsu juhatamagi yhe hommiku poole, näidates sel-lega erilist lugupidamist eestlaste vastu (on ju kongressi tänini juhatand ikka suurrahvad). G. S. aga kahjuks oli häälest ära ja ta juhatus oli pisut saamatu liigtemperamendikate ylesastete korraldamiseks. Aga lõpuks, nii paha see ka polnud. Ka mul tuli pidada 10–15 min. kõne meie tõlke-oludest. – Ent ei jõua kõike ses kirjas seletada. Millal aga me isiklikult kokku saame, on väga kysitav, sest juba hakkab ajakirja toimetamisaeg kätte jõudma ja ärasõitudest kuhugi ei saa kyll asja. Ootan selle kuu lõpuks Sinu kaastööd. Tallaksin yhtlasi teada, kui palju Sult veel võiks oodata reisikirju. Aug. nrisse võiks rohkemgi paigutada, sest eelmiste aastate kogemused näitavad, et ses nris on alati materjali puudus. Ära unusta edaspidi ka luuletisi saatmast. „Looming“ tuleb kyll alates sygi-sest poogna kuni kahe võrra vähem. Ja ka mõningad otsused on võetud vastu honorari suhtes, kuid need puudutavad pikemaid poeeme (yle 100 rea – 40 mk. rida, yle 200 – 30, muidu 50) ja ka pikemaid novelle ning on sihit venitamistõve vastu. Reisikirjade eest arvatakse edaspidi 20 mk. rida. Mis Sinu reisikirjasse, siis on see kõigile, kellega sellest juttu olnud, väga meeldind, ja see on vastu võetud meeldiva kontrasti-na mõnele muule samaalalisele kirjutisele. Mis artiklisse „Bifur’is“ siis oled mind kyll valesti mõistnud, kui arvad, et minu ääremärkus selle kohta tahtis olla mingi piitsaplaksutus yle piha. Kas võibki vooruseks pidada vaadete yhtelangemist? ja teisitiarvamised ei tarvitse tähenda-da ju kallaletungimist. Mis minu enda isikusse Sinu artiklis, siis arvan koguni, et mulle oled ylearugi ruumi luband, ja tõepoolest ette heita ei saa ma siin ju midagi. Ka see lugu „intellektualismiga“ on mul nyyd selge kyllalt. Mõnes kysimuses (vaatekohas) aga jään oma arvamisele ja see ei tarvitse ju olla ei midagi võimatut ega tähendada Sinu läbi lipu laskmist. „40. a. inimesel võib ju olla eriarvamine“, lausud Sa ju ise. Ja need vaated ei tarvitse seejuures kõige vähemaski yhenduses olla isiklikkusega.

Elame seekord kõik maal. Ka vanahärra peab puhkust – kuid vaevalt see alaline närvlemine on talle puhkuseks. On psyyhhelt täitsa muutund, on ehitamistõves, pääd on täis korraldusplaane, fantastilisi, tarbetuid, aga vahele öelda tähendab hirmsat vihastamist ja vandumist.