Читать книгу Eesti ajalugu - Lauri Vahtre - Страница 11

Inimesed õppisid metalli kasutama juba IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas. Ent kulus aastatuhandeid, enne kui jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini, milleks oli vase ja tina sulam pronks. Vanimad Eestist leitud pronksesemed pärinevad umbes 1800. aastast eKr. Need olid mujalt toodud, sest Eestis vase- ega tinamaaki ei leidu. Eesti esimesed sepad piirdusid sisseveetud pronksi ümbersulatamise ja -sepistamisega. Kuid nende oskuste omandamine oli suur samm edasi.

Umbes 1000 aastat eKr algasid suured muutused. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunesid välja uutmoodi matmiskombed, tulid uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama. Pronksiaeg möödus Skandinaavia mõju all, mis oli tugevam kui kunagi varem või hiljem.

PRONKSEHTED

Pronksiaeg jääb kivi- ja rauaaja vahele, Eestis kestis see u aastatel 1800–450 eKr. Pronks on vase ja seatina sulam. Ta on kivist pehmem ja kergemini töödeldav. Kuna Eestis neid metalle ei leidunud, tuli pronks sisse vedada. Pronksist valati kirveid, sirpe, nuge, odaotsi ja mitmesuguseid ehteasju. Esemeid kaunistati ringide, spiraalide ja looklevate joontega.

JÕELÄHTME KIVIKIRSTKALMED

Pärit hilisest pronksiajast, 8.–7. sajandist eKr. Seoses Peterburi maantee laiendamisega kaevati kalmeväli 1982.–1984. aastal lahti ning tõsteti 36 leitud kalmet fotoplaani alusel uuele kohale laiendatud maantee kõrval. Samas asub ka muuseum. Osa kalmetest jäi tee alla. Kalmed kujutavad endast paekividest laotud kiviringe, mille keskele surnu maeti peaga põhja suunas.

Kindlustatud asulate rajamine annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel juba oli, mida röövida, näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Maaviljelus arenes edasi, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud (Tallinna lähedal Saha-Lool). Ilmselt just pronksiajal tuli Eestis kasutusele ader.

Toimusid nihked uskumustes: oluliseks oli muutunud see, mis saab inimesest pärast surma. Haudade suurus, matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud ühiskondlikust hierarhiast – need, kes olid teistest tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. On tähendusrikas, et tollal jõudis läänemeresoome keeltesse vanagermaani laensõna kuningas, mis tähendas pealikut. Olid tekkinud rikkamad ja võimsamad. Kuna pronksist habemenuga võiks pidada luksusesemeks, siis pole võimatu, et esimestena hakkasid habet ajama just rikkad.

Veel suuremaid muutusi tõi kaasa raua kasutuselevõtt.