Читать книгу Eesti ajalugu - Lauri Vahtre - Страница 16

Viikingiajastu lõpp ei toonud Eestile rahu. Seni olid Eestit puudutanud kaubateedega seotud võimuvõitluse kõrvallained, nüüd aga kerkis silmapiirile oht, et Skandinaavias ja Venemaal tekkinud noored riigid üritavad Eestit vallutada.

Ja tõepoolest korraldaski viimane Skandinaaviaga seotud Kiievi vürst Jaroslav Tark – Rootsi kuninga väimees ja Norra kuninga äi – 1030. aastal sõjaretke Tartu alla, mille ta vallutas, oma võimu tugipunktiks kujundas ja oma ristinime Juri järgi Jurjeviks ristis. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et vee- ja maantee iidses ristumiskohas asuvas Tartus oli asula ja linnus ammu enne venelaste vallutust, nii et 1030. aastat ei saa järelikult pidada Tartu asutamiseks. Kuid vastab tõele, et Vene võimu perioodil asula suurenes ja muutus jõukamaks. Tollasest kultuurikihist on leitud kedral valmistatud savinõusid, mida Eestis varem ei tuntud, samuti on leitud mitmeid Kiievi-Venest pärit esemeid. Usutav on, et venelased ehitasid Tartusse kiriku ja tegelesid õigeusu levitamisega. Eesti keelde tulid vene keele kaudu sõnad rist, raamat ja papp.

TARTU LINNAMÄGI

Tartu Toomemäe idapoolsele nõlvale tekkis muinaslinnus juba II aastatuhande alguses. 13. sajandil ehitati sinna kivist piiskopilinnus.

Venelaste võim Tartus ja kogu kagupoolses Eestis lõppes 1061. aastal, mil eestlased venelaste linnuse ja majad maha põletasid ning seejärel Pihkvat ründasid. Sellega Vana-Vene ülemvõimu episood lõppeski.

 Kuidas mõjutasid Eesti arengut kontaktid Vene vürstiriikidega?

 Milline naaberrahvas mõjutas Teie arvates eestlaste elu kõige enam? Põhjendage oma arvamust.

 Millised leiud viitavad sel ajal ühiskonnas toimuvale kihistumisele?

 Millised on selle ajalooperioodi olulisemad märksõnad Eesti ajaloos? Põhjendage oma valikut.