Читать книгу Eesti ajalugu - Lauri Vahtre - Страница 19

10.–11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis muutis Eesti seisundit veelgi keerulisemaks. Isegi tagantjärele pole kuidagi võimalik konstrueerida arenguteed, mis oleks võimaldanud Eestil vältida liitumist emma-kummaga neist kahest suurest kultuurkonnast. Küsimus oli ainult selles, kas ristiusustamine toimub omaenda valitsejate initsiatiivil nagu Skandinaavias ja Venemaal, või võõra vägivallaga nagu mitmel pool Saksamaal.

Kiievi-Vene katse Tartusse oma usu ja võimu tugipunkti rajada oli luhtunud. Umbes samal ajal tärkas aga huvi Eesti vastu Põhjamaade katoliku kirikus. 1070. aasta paiku pühitses Breemeni peapiiskop ametisse Läänemere maade piiskopi, kes siiski edu ei saavutanud. Mõnevõrra tõsisem katse lähtus sadakond aastat hiljem Lundist (praeguses Rootsis), mis oli tollal Taani osa. 1167. aastal pühitses Lundi peapiiskop eestlaste piiskopiks munk Fulco, kellele määrati abiliseks ühes Norra kloostris elanud eestlasest munk ristinimega Nicolaus. Arvatakse, et Fulco käis ka Eestis. Tollal oli Eestis (vähemalt Tallinnas ja Tartus) tõenäoliselt juba Skandinaavia ja Vene kaupmeeste pühakodasid ning ilmselt leidus ka ristitud eestlasi. Kuid ometi ei saanud ka veel 13. sajandi alguse Eestit kuidagi nimetada kristlikuks maaks.

Läänemere maade ristiusustamine

Selles pole midagi imelikku. Lääne-Euroopa ajalugu tunnistab, et ristiusu tõeliseks, n-ö süvitsi levimiseks kulus kõikjal terveid sajandeid. Selle üle, et lihtrahvas puid, allikaid või kive kummardab, ei kurdetud mitte ainult Eestis, vaid terves Euroopas, kaasa arvatud paavsti kodumaal Itaalias. Vaid vähestes Euroopa nurkades toimus ristiusustamine täiesti ilma mingi kõrgema sunnivõimu toeta. Paganlike* rituaalide sooritamine keelati, kirikukalendri tähtpäevade pühitsemine ja osavõtt jumalateenistustest tehti kohustuslikuks. Paganlike ja kristlike kommete konflikti Venemaal kajastab üks osa Andrei Tarkovski kuulsast filmist „Andrei Rubljov”.

Paraku võtsid sündmused 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul eestlaste jaoks halva pöörde, mis viis lõpuks ristiusu sissetoomiseni päris vägivaldselt, tule ja mõõgaga.

 Kuidas tagasid muinasaja inimesed head suhted vaimude ja loodusjõududega?Loetlege ohvripaiku.

 Püüdke leida (kirjanduse vahendusel) tänapäevast muinasusundiga seotud kombeid, vanasõnu, ütlemisi, uskumusi seoses väega ning neid selgitada.

 Arutlege, milline võis olla nõia positsioon Eesti muinasaja ühiskonnas (teadja-abistaja, võimukas nõuandja, nn friik metsast)?

 Kuidas mõjutas kokkupuude ristiusuga elu Eestis? Millised ristiusu kombed olid muinasaegsetele eestlastele arusaamatud? Miks?

aastatuhat тысячелетие

eKR до Рождества Христова

tulekivi кремень

ahing острог

keder гончарный круг

talu хутор

indoeurooplased индоевропейцы

soome-ugrilased финно-угры

sobilik подходящий, удобный

ümbersepistamine перековка

ader рало, плуг

hauapanused вклады в погребениях

soomaak руда болотная

tarandkalmed могилы с оградками

merevaik янтарь

teispoolsus потусторонний мир

teine ilm тот свет

ale подсека, пал

suur rahvasterändamine великое переселение народов

kroonika летопись

linnus/linnused городище

vanem старейшина

sumbküla деревня, где дома стоят скученно

hajus разбросанная (диффузная) заселённость

hobuserauakujuline sõlg подковообразная пряжка (фибула)

ülik знатное лицо

mört раствор

koge парусная, с высокими кармой и носом, ладья

jumalate plejaad пантеон

pärgel чёрт

ohverdamine/ohverdamised жертвоприношения

tark знахарь

nõid колдун

ennustamine гадание

pööripäev равноденствие