Читать книгу Eesti ajalugu - Lauri Vahtre - Страница 13

Pärast Lääne-Rooma kokkuvarisemist oli Euroopa õige mitu sajandit n-ö sadulas ja relvil. Mitmed rahvad paiknesid lühikese ajaga kas osaliselt või täielikult ümber, riigid sündisid ja hävisid, et anda maad uutele. Pürenee poolsaare kaudu tungisid Euroopasse araablased, hiljem külvasid siin hirmu viikingid. Kogu see vägivaldne ja dünaamiline ajajärk kestis umbes pool tuhat aastat, et 1000. aasta paiku anda maad uuele korrale, mida on ka Euroopa sünniks nimetatud.

Eesti elanikkond ei rännanud kuhugi, kuid rahvasterändamine mõjutas neid sellegipoolest. Esiteks nihkusid põhja poole balti hõimud, hõivates praeguse Põhja-Läti alasid, teiseks laiendasid tunduvalt oma asuala slaavlased, jõudes aegamööda Kiievi ja Novgorodi maile ning asustades järk-järgult kogu hilisema Venemaa ja Ukraina. Lõpuks taaselustus ka skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis avaldus mitmetes röövretkedes. Nagu jutustavad saagad* ja ruunikivid*, on viikingid Eestit korduvalt rünnanud, kuid ka mitu korda lüüa saanud. Näiteks olevat Eestis langenud Norra kuningapoeg Halfdan Valge. Eestis peetud taplustele viitavad veel mitmed Rootsi ruunikivid. Juhtus ka vastupidi, et eestlased käisid röövretkedel Skandinaavias.

Viikingite retked

SKANDINAAVIA RUUNIKIVI

Ruunid on Põhjamaade vanimad kirjatähed, mida kasutati tuhande aasta jooksul kuni u 1200. aastateni. Rootsis on teada üle 3000 ruunikivi, mis on omalaadsed mälestusmärgid. Mälestuskirjad raiuti püsti asetatud kividele, mis paiknesid peamiselt teede ja sildade läheduses. Kivid püstitati tugevate, vaprate või mõne heateoga hakkama saanud isikute mälestuseks.

RÕUGE LINNAMÄGI

Asub Võrumaal 19 km Rõugest edelas. See on rauaaegse asula (I aastatuhande I pool) kindlustatud osa, üks arheoloogiliselt paremini uuritud linnuseid.