Читать книгу Eesti ajalugu - Lauri Vahtre - Страница 8

Uusimate uurimuste tulemusel on teadlased jõudnud seisukohale, et esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kõige vanem teadaolev asulakoht (Pulli asula) on leitud Pärnu lähedalt ja see kuulus nn Kunda kultuuri* rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud Põhja-Eestis Kunda lähedal leitud asulakoha järgi. Kunda kultuuri rahvas asustas kogu Läänemere idakallast Poolast kuni Soomeni.

KUNDA KULTUURI ESEMEID

Kunda kultuur oli küttijate, kalastajate ja korilaste kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede, jõgede ja laguunide ääres, kus oli võimalik kala püüda ning küttida vee äärde jooma tulevaid loomi. Luuleiud näitavad, et kõige tihemini tabati jahikäigul põtru ja kopraid.

Arheoloogid nimetavad seda aega keskmiseks kiviajaks ehk mesoliitikumiks. Eestis kestis mesoliitikum – ja ühtlasi Kunda kultuur – V aastatuhandeni eKr. Kundalased valmistasid oma tööriistad kivist, luust ja sarvest, aga kahtlemata ka puust, mis pinnases tavaliselt ei säili. Kivi puhul oli tegu osalt kergelt töödeldava imporditud tulekiviga, osalt kohaliku kvartsiga. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ja luud ning sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast, mereäärsetes piirkondades hülgeid. Hülgekütid avastasid ja asustasid ka tekkivad saared. Jahti peeti odade ja vibude-nooltega, kala püüti ahingute, harpuunide ning ka algeliste võrkudega. Vanimate elamute kohta meil täpsemaid andmeid ei ole, kuid võib oletada, et ürgseimaks hoonetüübiks oli maasse süvendatud augu kohale püstitatud püstkoda*. Aastatuhanded möödusid eriliste muutusteta, põlvkond põlvkonna järel elas ja suri üsna samasugustes oludes.

Jääkilp umbes 10 000 aastat tagasi

Me ei tea, mis keelt Kunda rahvas kõneles. Eesti keeles leidub sõnu, mida ei osata liigitada ühtegi tuntud keelerühma, näiteks mägi, must, sugu või eile, ja on avaldatud arvamust, et tegemist on jäljega kundalaste keelest, millel polnud midagi ühist soome-ugri keeltega ja järelikult ka mitte eesti keelega. Samas pole välistatud, et kundalaste keel kuulus just nimelt soome-ugri keelerühma ja et tegemist on eesti keele otsese eelkäijaga.

Mis puutub Kunda rahva algkodusse, siis ei saanud nad tulla põhjast ega läänest, kus laius veel jää ja hiljem meri, vaid pidid tulema kas lõunast või idast. Võimalik, et lähtekohaks olid tänase Kirde-Poola ja Lõuna-Leedu alad, kust on pärit kundalaste asulakohtadest leitud kvaliteetne tume tulekivi. Seejuures ei maksa toonast migratsiooni kujutleda ühekordse massilise ja kiire rändena, vaid pigem oli tegu asustuspiiri järk-järgulise nihkumisega paljude põlvkondade vältel.

KÜTTIDE-KORILASTE ASULA

Kiviaegsed inimesed elatusid kuni põlluharimisele üleminekuni peamiselt jahist ja kalapüügist. Töö ja jahiriistad olid kivist, luust, sarvest. Tapetud loomadest saadi toitu ja kehakatteid. See eluviis ei muutunud aastatuhandeid. Sellel natuke naiivsel pildil on kujutatud kiviaegseid inimesi oma igapäevaste tegemiste juures.