Читать книгу Eesti ajalugu - Lauri Vahtre - Страница 12

Eesti ja naabermaade rauaaja algus on kokkuleppeliselt paigutatud aastasse 500 aastat eKr. Niisiis umbes sellal, kui kreeklased pärslastega Maratoni lahingut lõid, hakkas Eestisse jõudma esimesi raudesemeid. Möödus mitu sajandit, enne kui rauda õpiti sulatama kohapeal, soomaagist. See juhtus umbes meie ajaarvamise alguse paiku. Raua veelgi ulatuslikum levik toimus I aastatuhande esimesel poolel, mida nimetatakse Rooma rauaajaks, sest sellal kiirgas Rooma impeerium oma kultuurimõjusid isegi kaugele Läänemere äärde.

Ehkki sõna raud on tulnud eesti keelde Skandinaaviast, ei olnud suhted selle piirkonnaga tol perioodil tihedad. Seevastu tugevnesid sidemed lõunapoolsete naaberrahvaste baltlastega. Nende vahendusel jõudis Eestisse näiteks rooma ehtemood.

Arheoloogile seostub Rooma rauaaeg eeskätt omapäraste Eestile iseloomulike tarandkalmetega, mis just sel perioodil selgelt ja võimsalt välja kujunesid. Nendest on leitud ka põhiosa eespool nimetatud ehetest. Hakkas tekkima eesti rahvas, keda iseloomustasid oma keel, uskumused, kombed ja usutavasti ka teatav kokkukuuluvustunne.

98. aastal nimetas rooma ajaloolane Tacitus teiste põhjarahvaste kõrval rahvast nimega aesti. On kaheldav, kas ta sellega just eestlasi silmas pidas – pigem küll baltlasi –, kuid tõsiasjaks jääb, et siin kohtame esmakordselt nimetust, mis hiljem kinnistus eestlastele. Tacitus kõneleb ka fennidest, kelle all ei tule mõista mitte soomlasi, vaid laplasi. Üldiselt on Tacituse kirjeldused kaugete rahvaste kommetest küllaltki fantastilised, mis näitab, et roomlaste teadmised siinse maailmanurga elust-olust põhinesid eeskätt kuuldustel.

KÕMSI TARANDKALMEPärit ajast 500 aastat eKr. Asub Läänemaal Virtsu-Tallinna maantee ääres Kõmsi kiriku läheduses. Tarandiks nimetatakse kividest laotud matmisala piiri, mis meenutab madalat kivimüüri.

Peamine, mille poolest Läänemere idakallas roomlasi üldse huvitas, oli merevaik. Selle suuremad leiukohad asuvad Leedu ja Ida-Preisimaa rannikul, kuid merevaik levis ka põhja poole ning seda on Eestiski kasutatud ehete ja amulettide valmistamiseks.

Rooma rauaaeg oli Eestile edukas. Asustus laienes, vara tekkis juurde. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. Mõned teadlased oletavad selle põhjal, et eestlased pidasid teispoolsust või teist ilma rõõmurikkaks ja muretuks paigaks. Relvade vähesus on tekitanud ka arvamuse, et ajad olid suhteliselt rahulikud.

Suur rahvasterändamine

Tõepoolest, tollest ajast pole teada ka linnuseid. Rooma riigi laienemine oli germaanlaste piiridele pidama jäänud, impeerium oli oma võimsuse tipul, Eestis aga õpiti üha paremini põldu harima. Selle juures oli suur tähtsus raudkirvestel, mis võimaldasid ulatuslikult alet* teha ja uusi viljakaid maid kasutusse võtta. Jõudsasti suurenesid karjad.

Kuna saagikus oli siiski madal ja iga majapidamine vajas rohkelt põllumaad, siis kujutas tollane asustus endast pigem hajali asetsevaid talusid kui suuremaid asulaid. Saagikuse tõustes võisid aga sellistest talukohtadest jagunemise teel kujuneda külad.

Kuid ajad muutusid. Oletatavasti 2. sajandil läks täpselt teadmata põhjustel liikvele mingi osa Lõuna-Rootsis ja Gotlandil elavast rahvast, keda nimetati gootideks. Goodid rändasid lõunasse ja rajasid Musta mere äärde oma riigi, kuid said 375. aastal lüüa hunnide käest, mis käivitas nn suure rahvasterändamise. Goodid ja seejärel hunnid tungisid läände, ajades liikvele hulga muidki rahvaid. Lääne-Rooma riik varises kokku ja lakkas 476. aastal lõplikult olemast. Euroopas algas ebastabiilsuse ja sõdade ajajärk.

 Milliseid muutusi inimese elus tõi kaasa metalliaja algus?

 Miks võib raua kasutuselevõttu pidada suuremaks muudatuseks inimkonna ajaloos kui pronksi sulatamise oskust?

 Loetlege tarandkalmetest leitud esemeid ja püüdke selgitada, kuidas need aitavad mõista selle perioodi inimeste elu.

 Kuidas mõjutasid rooma kultuuri levik ja suur rahvasterändamine elu Euroopa ääremaadel? Kuivõrd tihedalt olid inimesed omavahel seotud erinevatel tasanditel (küla, keelepiirkond, regioon, Euroopa tsivilisatsioon)?