Читать книгу Eriskummalised olümpialood - Luciano Wernicke - Страница 12

Kui mõnel riigil jääb mängudel osalemata, ei tähenda see veel boikotti. Viimase all mõistetakse ikkagi surve avaldamist ühe või mitme riigi poolt – mitte tingimata korraldajamaale, nagu olümpiaajalugu on tõestanud – eesmärgiga takistada või häirida mängude läbiviimist mõne oma väite kuuldavakstegemiseks või nõudmise täitmiseks. Sõna „boikott” tuleneb Iirimaal tegutsenud mõisavalitseja Charles Cunningham Boycotti nimest, kes esindas inglasest üliku lord John Crichtoni huve, kellele kuulus suurem osa maast Mayo maakonnas Iirimaa lääneosas. Kuna Boycott surus oma põllutöölistele peale karme töötingimusi, keeldusid nood saaki koristamast. Mõisavalitseja üritas – koguni pistist pakkudes – veenda naabreid streiki murdma ja põllule tööle tulema, kuid needki keeldusid ja paljastasid nurjatu plaani kohalikele elanikele, kes organiseerisid Boycotti vastu „boikoti”: rahvas ei kõnelnud enam temaga, kaupmehed ei müünud talle midagi, pubiomanikud keeldusid jooke serveerimast, ta teenijad ei käinud enam tema majas ning isegi postiljon ei viinud talle posti. Boycott palkas viimaks talupoegi kaugematest maakondadest ja palus politsei appi oma saaki kaitsma, kuid saagikoristuse järel pidas targemaks naasta Inglismaale.

Ateena mängudele üritas ainsana boikotti korraldada Osmani impeerium, mis koosnes peamiselt tänapäeva Türgi aladest ja oli kreeklaste vana vaenlane. Kreeka oli tegelikult vaid 60 aastat varem türklaste võimu alt lõplikult vabanenud, olles selle all kannatanud sajandeid, alates Konstantinoopoli langemisest 1453. aastal. Ükski teine riik aga ei liitunud katsega esimesi kaasaegseid olümpiamänge nurjata, seega jäid türklased tol esimesel korral ainsateks boikoteerijateks.