Читать книгу Eriskummalised olümpialood - Luciano Wernicke - Страница 19

Austraallane Edwin „Teddy” Flack saabus Ateenasse Londonist, kus ta töötas spordiklubis London Athletic Club, nagu ka mitmed tema meeskonnakaaslased. Pärast kuuepäevast merereisi, mis pearingluse ja iivelduse tõttu tundus lausa talumatu, õnnestus Flackil siiski ruttu taastuda ning ta läbis oma pingelise võistluskalendri, mis sisaldas nii jooksualasid kui ka tennise üksik- ja paarismängu, tõelise sporditähe kombel. 6. aprillil osales ta 800 meetri eeljooksudes, 7. aprillil võitis 1500 meetris „kulla”, 8. aprillil langes tennises meeste üksikmängus küll juba esimeses ringis välja, 9. aprillil võitis aga 800 meetri jooksus oma teise kulla; samal päeval jäi ta koos inglasest partneri George Robertsoniga kaotajaks tennise paarismängu poolfinaalis, kuigi selles ühes matšis osalemisest piisas „pronksmedali” võitmiseks, kuna osavõtjaid oli nii vähe;¹² 10. aprillil osales ta maratonis, mille oli aga 10 kilomeetrit enne Panathinaikó staadionile jõudmist kurnatuse tõttu sunnitud katkestama. Selline võistluskalender oli 22-aastase nooruki jaoks kindlasti väga väsitav.

Veidi enne seda, kui Flack maratoni kuumuse, vedelikukaotuse ja krampide tõttu pooleli jättis, tabasid teda hallutsinatsioonid. Segaduses Flack pidas talle veeklassiga lähenevat meest mingiks koletiseks ja andis tollele rusikahoobi näkku, enne kui minestas. Austraallane toibus siiski õige kiiresti, kui talle vett näkku visati.

Kolm päeva enne maratoni piinlikku katkestamist tuli Teddy aga olümpiavõitjaks 1500 meetri jooksus ning korraldajad heiskasid tema auks Briti lipu, mille üle Londoni spordiklubi esindajad muidugi rõõmustasid. Flack palus siiski, et tema rahvus ametlikes võistlustulemustes õigesti märgitaks. Kaks päeva hiljem, kui ta võitis 800 meetri jooksu, nimetatigi teda juba „austraallaseks”, kuigi masti heisati taas kolmevärviline Union Jack. Tollal oli Austraalia Briti koloonia. Praegune Austraalia lipp võeti kasutusele 1901. aastal.