Читать книгу Eriskummalised olümpialood - Luciano Wernicke - Страница 24

Nõod Alfred ja Gustav Flatow sündisid tänapäeva Poolas, kuid kasvasid üles Berliinis, kuhu nende pered olid elama kolinud. Saksamaa pealinnas paistsid noored Flatowid peagi silma kõiksugu spordialadel: võimlemine, rattasõit, tõstmine ja kergejõustik. Saanud teada, et Ateenas peetakse esimesed kaasaegsed olümpiamängud, reisisid nõod Flatowid sinna, et esindada oma kodumaad Saksamaad sportvõimlemises, seda nii individuaalsetel kui meeskondlikel aladel. Tänu neile tuli Saksamaa meeskondlikule esikohale rööbaspuudel ja kangil. Alfred võitis samadel aladel „kulla” ja „hõbeda” individuaalarvestuses. Saksamaale naasmise järel õnnitleti nõbusid soojalt riigi eduka esindamise eest. Ent 1933. aastal, kui Adolf Hitler sai valitsusjuhiks, ei kaitsnud juutidest nõbusid ka omaaegne olümpiakuulsus. Alfred ja Gustav – kes töötasid spordisaalides ja koolides, õpetades seal mitmesuguseid alasid – pidid Saksamaal puhkenud antisemitismi eest Hollandisse pagema. Saksamaa okupeeris II maailmasõja ajal Hollandi ja nõod Flatowid, sarnaselt tuhandetele teistele juutidele, suruti taas Saksamaa raudse kanna alla. Mõlemad võeti kinni ja viidi Theresienstadti koonduslaagrisse praeguse Tšehhimaa territooriumil, kus nad koos veel 35 000 inimesega nälga surid; Alfred oli siis 73 ja Gustav 70. Kuid nende olümpiasära see õudne lõpp ei kustutanud: Saksamaa Võimlemisliit hakkas 1987. aastast jagama spordialaste teenete eest „Flatowi medalit”, seda Alfred ja Gustav Flatowi mälestuseks. Igati vääriline ja kestmajääv tunnustus kahele mehele, kes pühendasid oma elu spordi edendamisele Saksamaa noorsoo seas.