Читать книгу Eriskummalised olümpialood - Luciano Wernicke - Страница 20

Albin Lermusiaux polnud kunagi jooksnud maratoniga võrreldavat distantsi. Ent elevil kolmanda koha pärast 1500 meetris, pani välejalgne prantslane end kirja ka tollele uuele jooksualale, mis 10. aprillil oli Ateena olümpiamängude lõppakordiks. Lermusiaux otsustas alustada kiires tempos, et kohe etteotsa minna, ning lootis, et tema sprindikiirusest viimastel meetritel piisab võidu kindlustamiseks. Kui jooks algas, läkski kõik plaanikohaselt ja prantslane asus juhtima. Kilomeetrid üha kulusid ja Lermusiaux oli endiselt liider. Kui staadionini oli jäänud veel vaid 8 kilomeetrit, paistis võit juba kindel. Kuid väsimuse ja janu tõttu oli mehel jaks lõppemas, seega võttis ta tee kõrval seisva pealtvaataja käest vastu paar klaasi veini. Joonud need kähku tühjaks, jätkas ta jooksu, kuid tundis siis, et midagi on viltu – tühja kõhu peale joodud alkohol üheskoos ülima kurnatusega andis tulemuseks hävitava kokteili. Lermusiaux kukkus kokku ning kuigi ta kiiresti jalule aidati, et suutnud mees enam sammugi joosta. Üks tema abilistest meenutas Mytilene poeedi Alkaiose vana tõdemust: „Tõde peitub veinis, kuid tervis peitub vees.”