Читать книгу Eriskummalised olümpialood - Luciano Wernicke - Страница 6

Rhodose saarelt pärit Leonidas oli ilmselt antiikaja suurim atleet. Arheoloogiliste tõendite põhjal pälvis ta kaksteist võitu neljadelt järjestikustelt mängudelt, seda nii kiir- kui pikamaajooksus. Ta olevat aastatel 164–152 eKr võitnud kõik staadioni- ja diaulosedistantsid ning relvis- ehk kilbijooksud.

Maadleja Milon Krotonist (tänapäeval kannab see Itaalia „saapa” talla all asuv linn nime Crotone) tuli võitjaks aastal 540 eKr ja siis veel neli korda järjest, kuni 512. aastal eKr kaotas oma kaasmaalasele Timasitheosele.³ Tollest ajast säilinud tekstide kohaselt olevat tema jõu saladus peitunud selles, et ta sõi iga päev üheksa kilo liha ja üheksa leivapätsi ning loputas selle kõik alla üheksa liitri veiniga.

Rhodoselt pärit Diagoras oli 5. sajandil eKr üks kuulsamaid rusikavõitlejaid ning kuulsust pälvisid ka tema järeltulijad. Diagoras võitis 79. mängud ja olümpiavõitjateks tulid ka tema kolm last ja kaks lapselast. Diagorase vanim poeg Damagetos tuli 83. mängudel võitjaks pankraationis ja teine poeg Akousilaos rusikavõitluses. Rhodosele naastes sisenesid pojad kodulinna oma isa õlgadel kandes ja rahvas juubeldas. Aastaid hiljem võitis noorim vendadest, Dorieus, pankraationi kolm korda järjest.

Väidetakse, et Melankomas, kes oli pärit Kaariast (linnriik Väike-Aasias tänapäeva Türgi aladel), võitnud 207. mängudel rusikavõitluse ainsatki hoopi saamata. Melankomas – väga väle mees, kes liikus uskumatult kiiresti – kasutas ebatavalist strateegiat, põigeldes vastaste löökide eest kõrvale, kuni need kurnatuse tõttu alla andsid. Tema kehaline vastupidavus tulenes karmidest treeningutest. Kirjas on, et kord oli ta kaks päeva järjest käsi enda ees väljasirutatuna hoidnud, neid kordagi langetamata ja sekunditki puhkamata.