Читать книгу Eriskummalised olümpialood - Luciano Wernicke - Страница 16

Princetoni ülikooli tudeng Robert Garrett pidi Ateenasse sõitma, et osaleda kuulitõukes, milles ta oli üks oma maa parimaid. Kuid uudishimulik ja ettevõtliku meelega Garrett leidis, et vaid ühe võistluse pärast ei tasu nii pikka reisi ette võtta. Seetõttu palus ta treeneritel panna end kirja ka kõrgushüppeks, kaugushüppeks ja veel üheks USA-s tollal tundmatuks alaks, milleks oli kettaheide. Garretti ettepanekut võeti pigem naljana, sest ameeriklastel polnud isegi toda olulist spordivahendit nimega ketas, mida ala harrastamine nõudis. Kuid otsusekindel sportlane ütles, et teeb võistluseks valmistumiseks endale ise ketta. 20-aastane nooruk kavandaski vajaliku vahendi vanade illustratsioonide ja antiiksetele anumatele graveeritud piltide põhjal ning palus sepast sõbral see terasest valmis meisterdada. Nendesamade hellenistlike joonistuste järgi õppis ta ka heitetehnikat. Nädal aega treeninud, asus ta Kreeka poole teele. Pärast olümpiamängude avamist 6. aprillil oli kettaheide üks päeva esimesi võistlusalasid. Kohtunud teiste võistlejatega, avastas Garrett – ainus ameeriklane lisaks kolmele kohalikule, kahele taanlasele, britile, rootslasele ja prantslasele – oma üllatuseks, et tegelik ketas on väiksem ja kergem kui tema oma: läbimõõt umbes 22 cm ja kaal 2 kg. Kui ta nägi, kuidas rivaalid harjutavad, tundis ta end ka väheke narrilt, sest kõik võtsid sellise algasendi, nagu kujutatud klassikalisel skulptuuril „Kettaheitja”, mille autoriks oli Ateenas tegutsenud kujur Myron Eleutheraest. Kuid kõik need uued asjad – sealhulgas ametlikud reeglid, mis tuli viimasel minutil selgeks õppida – ei heidutanud noormeest. Tema esimesed kaks heidet tekitasid naerupahvakuid nii kaasvõistlejate kui publiku seas, sest ta liigutused olid kohmakad ja ketas lendas, kuhu juhtus. Tegelikult jäi tragöödiastki napilt puudu, sest heitevahend oleks peaaegu pealtvaatajate hulka paiskunud. Kuid oma kolmandal ja viimasel katsel võttis Garrett kasutusele vasaraheidet meenutavad pöörded ning lennutas ketta 29 meetri ja 15 sentimeetri kaugusele. See mitte ainult ei ületanud kahekümne sentimeetri võrra lähima konkurendi, kreeklase Panagiotis Paraskevopoulose tulemust – tegemist oli ka uue maailmarekordiga. Päev peale toda erakordset saavutust sai Garrett kuulitõukes veel teisegi olümpiavõidu ja tuli kaugushüppes teisele kohale. Neli päeva hiljem saavutas ta teise koha ka kõrgushüppes. Kiirkorras kettaheitjaks õppinud üllatusmees naasis koju nelja medaliga, olles esimeste kaasaegsete olümpiamängude edukaim ameeriklane.