Читать книгу Eriskummalised olümpialood - Luciano Wernicke - Страница 14

Suurepäraste atleetlike võimetega noor James Connolly õppis prestiižses Harvardi ülikoolis Massachusettsi osariigis kirjandust. Kuulnud olümpiamängude taaselustamisest, palus ta teaduskonna dekaanilt Nathaniel Shalerilt luba lühikeseks õppepuhkuseks, et sel suurel spordisündmusel osaleda. Noormees oli kindlalt otsustanud Ateenasse reisida ja valmis kulutama selleks viimse kui penni, mis tal hinge taga oli. Kuid Shaler lükkas Connolly palve tagasi, kuna tolle õpitulemused polnud kuigi head, ja soovitas noormehel ülikoolist välja astuda, naasmise järel uuesti immatrikuleerimist taotleda ning kolledžikarjääri otsast peale alustada. Vastasel juhul eksmatrikuleeritakse ta pikaajalise loengutest puudumise pärast. Solvunud nooruk keeldus sellest ning lahkus kodumaalt teadmisega, et õpingud jäävadki katki. Ent olümpiavõitjana Uus-Inglismaale naasnud, alustas ta edukat karjääri ajakirjaniku ja kirjanikuna: temast sai tuntud ajakirja Collier’s sõjakorrespondent ning ta kirjutas 25 romaani. Viiskümmend aastat pärast dekaaniga peetud ebameeldivat vestlust võttis Connolly vastu oma kunagise ülikooli kutse konverentsile kõnelema tulla. Tolle loengu järel tegi rühm õppejõude ettepaneku nimetada Connolly Harvardi audoktoriks. Olümpiavõitja lükkas aga pakkumise tagasi. Ta oli Kreekast juba saanud selle tiitli, mis talle tegelikult korda läks.