Читать книгу Ajateenija tasuta kiri - Sergo Selder - Страница 17

Heldene aeg! Kaunis rivitund, võiks isegi öelda, et väärtuslik riviõpe, karastav kogemus hingele, kestis lõunani. See oli väga pikk aeg, kuid samas tuleb tunnistada, et rivist ei saa meil kunagi küllalt, ja nüüd on paljudel poistel jalad haiged. Nii kurb! Valutavad koledal kombel, et tule taevas appi. Jeekim küll!

Jätkuvalt on probleeme tualettruumidega. Aga küll me hakkama saame! Väikeste poiste ruumi potid pritsiti tuletõrjevoolikutega jälle läbi. Korraks olid tualettruumi vahendid jälle täiesti kasutatavad, aga nüüd, õhtul, kostub torudest taas kahtlast mulksumist.

Pärastlõunal võis asju võtta natuke kergemalt, sest ees seisis kompanii territooriumi korrastamine. Riietusime taktikavormidesse, mis on minu lemmik. Taktikavorm on nii tore, mugavaks selgapanekuks justkui loodud muretu riietus, millega võib kõiksugu ulakusi teha ja ikka elust siirast rõõmu tunda.

Veetsime tunde õues rehade ja luudadega vallatledes, riisudes ja pühkides. See oli nii tore! Ma olen nii õnnelik ja rõõmus, et sain veeta selle päeva oma kaunis taktikavormis, värskes õhus liigutades. Elagu!

Pärast rehitsemist ja luuaga pühkimist käisime metsas jooksmas. Seal on üks tore rada, mida mööda sörkides tunned, kuidas elurõõm kontidesse tagasi tuleb. Jooksime kuus kilomeetrit ja olime nagu rõõmurullid! Maapind me jalge all tundus nii soe ja pehme, nii oma ja armas, nagu oleks tagasi titepõlves, ema süles. Ninnu-nännu.

Nüüd on algamas järjekordne tore õhtu, millised on õnnistuseks igale ilmakodanikule. Õhtu on sume ja soe ning meie istume oma kasarmutoas – mehepojad koos viskamas nalja eluraskuste üle ning tehes etteheiteid oma ülemustele, kes ilmselgelt ei ole suutnud meile piisavalt tegevust välja mõelda. Poistel käed sügelevad järgmiste koristustööde, rivitundide ning erinevate kehakultuuriürituste järele.

Ega siis ei jäägi muud üle, kui istume toas põrandal ning õpime määrustikku. Põrandal sellepärast, et ega soldat pole õhkõrn mõttelõng, mis rumala inimese peas esimese ehmatuse peale katkeb! Ei, seda mitte! Soldat naerab pehmete asemete üle ning uinudeski heidab tekid ja padjad reformvoodist, et tunda magamise ajal kontides traatide masseerivat hingust!

Ostsin täna nooremseersant Päralt pesupulbrit. Oligi juba mure tekkimas, kuidas enda välimust puhta ja lõhnavana hoida. Sokke ja särke olen siin vahepeal kraanikausis seebiga pesnud, kuid ega see üks õige asi pole. Aga tuleb tunnistada, et ega pole sellest ka keegi heitunud, ei, mulle see meeldib nii väga! Õhtul saan ehk kellegi käest seepi kah osta, siis on kõik korras, siis võib jälle muretult külma duši all end karastamas käia.

Sõdurpoisid veedavad õhtu homse ootuses. Homme on pühapäev – külastuspäev. Särasilmsed ajateenijad käivad uhkelt ringi ning vahetavad mõtteid teemal, kellele kes külla tuleb ja mida kõike neile tuuakse. Elu on rõõsa põrsake, kes rõõmsalt kartulivagude vahel mugulaid noolib!

Mulle ei tule kedagi külla. Vend lubas järgmisel nädalavahetusel tulla. Sellest ei ole midagi. Kõik on hästi.

Eriti hästi on see, et täna oleme piisavalt palju sigarette suitsetada saanud. See on tõeliselt vahva! Me teame küll, et suitsetamine on kahjulik meie tervisele ning kahjustab tugevalt ka meie lähedaste heaolu ja tervist ning mitte ükski vapper sõdurpoiss ei soovita lastel tubakapaki poolegi vaadata.

Kallis alaealine lugeja, kas lubad, et ei vaata? Tubli tüdruk/ poiss!

Eriti hästi on veel see, et ma ei ole enam toa korrapidaja. Ei, ära saa valesti aru, mulle meeldib tööd teha! Erinevad tööalased väljakutsed on kui mesi mu saia peal! Iga töö on õnnistuseks ja mõnikord pean kahetsusega tunnistama, et tunnen negatiivse alatooniga võnkeid nende suhtes, kes minu eest midagi ära tahavad teha. Pean paluma maaväliseid jõude, et mitte kurjustada sellistel juhtudel.

Et lahendada meie võistluslik moment, kes saab lisaks toa koristamisele minna ka staapi koristama, tõmbasime vana kombe kohaselt liisku. Nii kahju, et minul loosiga kunagi ei vea! Nii väga oleks tahtnud end näidata ja tõestada ning staabi nii läikima lüüa, nagu seda kunagi nähtud pole! Aga ei! Läks hoopis õnneseen Rannasalu!

Ei jää üle muud kui tunda rõõmu sellest, et saan vast soetatud pesupulbriga kogu oma ihupesu puhtaks küürida. Muistsete traditsioonide kohaselt kausis loputades ja sõrmenukkidega hõõrudes, nühkides minema viimsegi mustusepiisa kui häbipleki oma varustuselt. Juhhei! Mul on nüüd taas puhtaid sokke ja olen vääriline hommikupäikesele puhta südametunnistusega vastu minema.

Ja nii siis istungi mugaval põrandal end õhtukarge seina vastu toetades ning õpin suure innukuse ja tuhinaga meie elu aluseks olevaid kaitseväelase kohustusi. Ma armastan kaitseväelase kohustusi, need on nii õiged asjad õigel kohal!

Head õhtut, kallid lugejad! Olge tublid!