Читать книгу Ajateenija tasuta kiri - Sergo Selder - Страница 7

Siis aga tuli üks tüüp, kes hakkas sõimama, et me oleme ikka masendavad õnneseened ja meiesugustel tolgustel ei peaks nii kergelt asjad käima. Milles asi on?

Hakkasid levima jutud, et meid saadetakse päästetöödele. Just nimelt meid, noori, aga mitte vanemaid ajateenijaid.

See kõlas juba päris huvitavalt. Loomulikult ka sellepärast, et tekkis lootus sellest betooniga ümbritsetud urkast juba välja saada. Teisel päeval. Ja nii läkski.

Ühel hetkel teatati, et meile antakse miskid uued riided ja varustus ning siis on minek. Meile toodi trööpamiseks üpris kaltsustunud varuvormid ning jagati varustuseks kätte labidad ja kummiülikonnad. Minu uus vorm, mida kutsuti taktikavormiks, oli iseäranis kaltsakas, aukude ja puuduvate nööpidega. Mõnus.

Lõpuks räägiti ka põgusalt, mis toimub. Nimelt olla kuskil Tallinna all miski väljamaine laev lekkima hakanud ning nüüd on kogu meri ja rand masuuti täis. Ja selleks ongi olemas päästekompanii, et päästa ja aidata sääraste keemiaõnnetuste puhul.

Meid topiti kongidesse. Punased autod, sellised tuletõrjevärvides.

Loksusime kongis päris pikka aega. Istusime seinte ääres pinkidel ning meie keskel oli hunnik rehasid, labidaid ja muid tööriistu. Osa tüüpe pidi nende peal ja vahel kükitama. Ei oleks olnud kõige mõnusam. Samas oli ka pingil kohutavalt kitsas. Ja kongis oli palav. Üks väike avatud luuk ei teinud elu ülearu palju õdusamaks.

Kui meid kongist välja käsutati, avastasime end kuskilt rannast. Mul ei olnud aimugi, kus me täpselt olime. Küll aga oli selge, et terve rand oli täis pigi. Vees hõljusid erinevas suuruses mustad loigud, nagu aafrika millimallikad, rannakivid olid pigiga üle ujutatud, rääkimata taimedest.

Meile jagati kätte mustad kilekotid ja öeldi, et nüüd hakkate pigi kottidesse koguma.

Mismoodi? Kuidas palun?

Võtate labida ja valate pigi kotti. See ei olnud siiski päris pigi, vaid miski masuudiks kutsutud kraam. Piisavalt kleepuv ja piisavalt vedel. Vastik asi, ühesõnaga.

Niisiis tõmbasime endile kummiülikonnad selga. Keegi ütles, et nende nimi on L1. Keemiakaitseülikonnad. Osad olid teistsugused, aga minu oma oli täislaks, rinnuni vee- ja muu sodi kindel. Mõnede teiste omad olid ilma saabasteta, nii et nendega vette väga ei soovitatud minna.

Nõnda me siis hakkasime ahelas mööda randa liikuma. Kõik mis vähegi pigi meenutas, läks kotti. Suurte loikudega oli lihtne, need kaevasid kas liivalt koos liivaga üles või siis lükkasid vees ühes mullis sinna.

Kõige hullem oli aga see, et tohutult palju väikesi pigiplekke oli kivide otsas ja taimede küljes. Neid lihtsalt ei saanud kätte. Labidaga hõõrusid sellise pigem laiali. Aretasime rannas vedelevast sodist, puupulkadest, erinevaid vahendeid, millega kivid läikima lüüa.

Mustad kilekotid täitusid päris kiiresti. Pealegi ei saanud neid lõpuni täis toppida, sest kotid ei pidanud suurele kaalule vastu.

Vahepeal avastas keegi, et on olemas mingi lahe vees hõljuv mödi kogumise vahend. Asi, mis meenutas plastikust paati, aga tal oli auk kuskil vahel ja liikuvad käpad ja sõelad. Lahe oli sellega solistada, aga tast oli rohkem tüli kui kasu siiski. Võibolla suuremate asjade puhul oleks ära tulnud.

Nii et palju kasulikum oli rinnuni vette jalutada ja seal ämbri ja labidaga solgutada.

Alguses oli päris keeruline töötada, sest ei tahtnud ennast pigiga ära määrida. Aga teha polnud midagi, juba natukese aja pärast, pärast paari koti tassimist, avastasid kõik, et siit ja sealt on ikka pigine. Siis oli juba väga pohhui. Lõpuks olid kõik ülikonnad kenasti kõikjalt pigised. Haisesid kah päris hullult.

Mässasime rannas, kuniks hämarduma hakkas. Kompaniisse jõudsime tagasi päris pimedas. Väga äge vaheldus esimesele karjumisrohkele päevale.

Kõik meie riistad olid pigised. Minu väike sapöörilabidas oli peaaegu üleni pigine, minu kummiülikond, mille enne autosse istumist kenasti kokku pakkisime, ei vajanudki pakkimist, sest see kleepus ise kokku.

Et oli juba päris hilja, kästi meil haisvad riistad ja riided lihtsalt kasarmu kõrvale puude alla visata, et eks homme vaatab, mis nendega peale hakata.

Hoolimata väsitavast ja töörohkest päevast, ei saanud noored siiski sooja veega pesta.