Читать книгу Maalehe väike seeneraamat - Ain Raitviir - Страница 14
Söögiseened
Harilik kukeseen
ОглавлениеCantharellus cibarius
Kübar: läbimõõt 3–10 cm, algul kumer sissekeerdunud servaga, hiljem lai-lehterjas, lainelise või hõlmise servaga, rebukollane, harva kahvatukollane, kuiv, peenviltjas
Eoslavakandja: kübara allküljel eoslehekesi meenutavate voltidena. Voldid rebukollased, harva kahvatukollased, paksud, korduvalt harunenud, pikalt jalale laskuvad
Jalg: kõrgus 3–6 cm, läbimõõt 0,5–2 cm, aluse suunas ahenev, rebukollane, aluselt tavaliselt heledam, kuiv
Seeneliha: kahvatukollane, meeldiva aromaatse lõhnaga, pehme maitsega, mis muutub suus mõne aja pärast kibekaks
Kasvukoht: okas-ja segametsad
Esinemisaeg: juunist novembrini
Söödavus: hea söögiseen, ei vaja kupatamist, kibe maitse kaob praadimisel
Kasutamine: kõige parem värskena praetult. Säilitada kergelt läbipraetuna sügavkülmas, sobib ka kuivatamiseks. Kuivatatud kukeseente pulber on vürtsikas toidulisand
Sarnased liigid: kuld-kukeseeniku kübar on oranžkollane ja pleegib peaaegu valgeks, eoslehekesed on särav-oranžpunased, kogu seen väga pehme ja vatjas. Söögiseenena väärtusetu, varem peeti ekslikult mürgiseks
Märkused: kukeseene viljakehad on väga pikaealised ja võivad elada ligi kolme kuu vanuseks. See on võimalik tänu neis sisalduvale putukaid peletavale ainele, mis hoiab seeneussid kukeseenest eemal