Читать книгу Maalehe väike seeneraamat - Ain Raitviir - Страница 14

Söögiseened
Harilik kukeseen

Оглавление

Cantharellus cibarius


Kübar: läbimõõt 3–10 cm, algul kumer sissekeerdunud servaga, hiljem lai-lehterjas, lainelise või hõlmise servaga, rebukollane, harva kahvatukollane, kuiv, peenviltjas

Eoslavakandja: kübara allküljel eoslehekesi meenutavate voltidena. Voldid rebukollased, harva kahvatukollased, paksud, korduvalt harunenud, pikalt jalale laskuvad

Jalg: kõrgus 3–6 cm, läbimõõt 0,5–2 cm, aluse suunas ahenev, rebukollane, aluselt tavaliselt heledam, kuiv

Seeneliha: kahvatukollane, meeldiva aromaatse lõhnaga, pehme maitsega, mis muutub suus mõne aja pärast kibekaks

Kasvukoht: okas-ja segametsad

Esinemisaeg: juunist novembrini

Söödavus: hea söögiseen, ei vaja kupatamist, kibe maitse kaob praadimisel

Kasutamine: kõige parem värskena praetult. Säilitada kergelt läbipraetuna sügavkülmas, sobib ka kuivatamiseks. Kuivatatud kukeseente pulber on vürtsikas toidulisand

Sarnased liigid: kuld-kukeseeniku kübar on oranžkollane ja pleegib peaaegu valgeks, eoslehekesed on särav-oranžpunased, kogu seen väga pehme ja vatjas. Söögiseenena väärtusetu, varem peeti ekslikult mürgiseks

Märkused: kukeseene viljakehad on väga pikaealised ja võivad elada ligi kolme kuu vanuseks. See on võimalik tänu neis sisalduvale putukaid peletavale ainele, mis hoiab seeneussid kukeseenest eemal

Maalehe väike seeneraamat

Подняться наверх