Читать книгу Maalehe väike seeneraamat - Ain Raitviir - Страница 2

Söögiseened
Kevadkogrits

Оглавление

Gymitra esculenta


Kübar: kõrgus 3–12 cm, läbimõõt 3–12 cm, ebakorrapärane kuju, sügavalt kääruline ja voldiline, alaservaga jala külge kinni kasvanud, noorelt punakaspruun, vanana kohvi-või mustpruun ja kaetud valkja kirmega, sisekülg valge, sametjas

Jalg: kõrgus 1,5–5 cm, läbimõõt 1,5–5 cm, ebakorrapäraselt silindriline, aluselt veidi laienev, sageli väheste madalate pikivagudega, noorelt seest säsikas, vanemana õõnes, valge või kergelt punaka varjundiga, kergelt sametja pinnaga

Seeneliha: õhuke, habras, nõrga meeldiva lõhna ja maitsega

Kasvukoht: liivasel pinnasel ja okaspuude kõduneval puidul männikutes, sageli rühmiti männikändude ümber

Esinemisaeg: aprillist juunini

Söödavus: värskelt eluohtlikult mürgine, kupatatult hea söögiseen

Kasutamine: süüakse praetult pärast tugevat kupatamist. Kupatada tingimata ilma kaaneta potis ja kupatamisvesi tuleb kohe ära valada

Sarnased liigid: hiidkogrits on samasuguse kujuga, kuid ookerja või oliivkollase kuni ookerpruuni värvusega ning tunduvalt lihakam

Märkused: ebaõige käitlemise korral on kevadkogrits ohtlikult mürgine, kuid meie kõige tavalisema kevadseenena on ta rahva poolt armastatud ja laialt kasutusel. Kupatamisel eralduvad temast mürkained ja ta muutub ohutuks. Mingil juhul ei tohi värskeid kogritsaid mikrolaineahjus „küpsetada”, siis nad jäävad väga mürgiseks

Maalehe väike seeneraamat

Подняться наверх