Читать книгу Maalehe väike seeneraamat - Ain Raitviir - Страница 9

Xerocomus badius

Kübar: läbimõõt 4–8 cm, kumer, vanana lamenduv, kastanpruun, mõnikord kollakas-või punapruun, nõrgalt sametjas, sile, kuiv, vihmase ilmaga kleepuv-limane

Torukesed: noorelt helekollased, vanalt väävelkollased, nõgusalt jalale külge kasvanud, kaunis suurte, nurgeliste, sama värvi pooridega, mis vajutamisel muutuvad rohekas-või mustjassiniseks.

Jalg: kõrgus 5–10 cm, läbimõõt 1–1,5 cm, silindriline, kiuline, helepruun, aluselt määrdunudkollane, kuiv, peeneteraline või peenesoomuseline

Seeneliha: vatjas, valge või kollakas, värvub murdekohtadel aeglaselt siniseks, nõrga meeldiva aedviljalõhna ja pehme pähkli maitsega või kergelt hapukas

Kasvukoht: okasmetsad, eriti männikud

Esinemisaeg: augustist oktoobrini

Söödavus: hea söögiseen, ei vaja kupatamist

Kasutamine: noorena sobib marineerimiseks, vanemana on väärtuslik kuivatamisseen, värskelt hea nii praetuna kui ka suppides

Sarnased liigid: sapipuravik, mille kübar ja jalg on külmema kollakaspruuni värvusega, jalga katab jäme võrk, torukesed on roosad ja seeneliha on viha maitsega, mis muudab sapipuraviku mittesöödavaks

Märkused: meeldiva lõhnaga pruun sametpuravik ei jää maitselt palju alla kivipuravikule ja paljud seenelised hindavad teda kõrgelt just kuivatamisseenena