Читать книгу Maalehe väike seeneraamat - Ain Raitviir - Страница 8

Boletus pinophilus

Kübar: läbimõõt 6–25 cm, algul poolkerajas, hiljem kumer või isegi peaaegu lame, üle serva ulatuva ja selget servavolti moodustava kübaranahaga, voldilise ja kühmulise pinnaga, tume-punakaspruun kuni purpurpruun, mõnikord kergelt lillaka varjundiga, nõrgalt kleepuv-limane

Torukesed: noorelt valged, hiljem kollased kuni oliivrohelised, 1–4 cm pikad, ei ole jalale kinnitunud, poorid peened, ümmargused, algul torukestega sama värvi, hiljem roostepunased

Jalg: kõrgus 6–10 cm, läbimõõt 3–7 cm, ümarmuguljas, hiljem nuiakujuline mugulja alusega, kollakas-kuni punakaspruun, kaetud punakaspruuni või veinpunase reljeefse võrguga, kuiv

Seeneliha: paks ja tihe, valge, vanemana veidi kollakas, kübaranaha all veinipunakas, ei muuda lõikekohtadel värvi, meeldiva vürtsilõhna ja maheda maitsega

Kasvukoht: kuivad männikud, eriti palumetsad

Esinemisaeg: juunist oktoobrini

Söödavus: kõrgekvaliteediline väga maitsev söögiseen

Kasutamine: tarvitatakse toiduks samuti nagu harilikku kivipuravikku, ületab viimast maitseomadustelt, sest tema seeneliha on kõvem ja aromaatsem

Sarnased liigid: harilik kivipuravik

Märkused: männi-kivipuravik on meie puravike hulgas kõige hinnatum söögiseen