Читать книгу Mura - Alexandra Lapierre - Страница 3

„Kui ta armastas, oli armastus talle kõik. Tema suhtumine elusse tegi temast oma saatuse käskijanna. Ta oli aristokraat. Temast oleks võinud saada ka kommunist. Ainult väikekodanliku naisena ei saa teda kujutella.”1

R. B. LOCKHART,

Inglismaa esindaja

bolševike valitsuse juures 1918. aastal

„Mura oli oma põlvkonna kõige intelligentsem naine.”

H. NICOLSON, poliitik

ja Vita Sackville-Westi abikaasa

„Ta on kõhnemaks jäänud ja üldse kuidagi palju kenam – aga endiselt teab ta kõike ja on kõigest huvitatud. Suurepärane inimene. Ta rääkis, et kavatseb abielluda mingisuguse paruniga. Me kõik protesteerisime üksmeelselt – leidku parun endale teine mängukann! Tema kuulub meie juurde.”2

M. GORKI,

teoste „Ema” ja „Põhjas” autor

„Ja Mura jääb Muraks. Ikka sellekssamaks Muraks. Inimlikuks, ebatäiuslikuks, targaks, naljakaks, meeletuks, ja ma armastan teda. …

Kui kõik saab kord öeldud, kui kõik saab tehtud, jääb Mura ikkagi selleks naiseks, keda ma sügaval sisimas armastan. Ma armastan ta häält, armastan ta kohalolekut, armastan ta jõudu. Ma armastan ka tema nõrkusi.”

H. G. WELLS, teoste „Nähtamatu”

ja „Maailmade sõda” autor