Читать книгу Muda, higi ja pisarad - Bear Grylls - Страница 10

Samuel Smiles lõpetab oma raamatu järgmise liigutava looga härrasmehest:

„Härrasmeest iseloomustab tema eneseohverdus ja eelkõige teistele mõtlemine ka igapäevaste väikeste elujuhtumite puhul … me võime korrata anekdooti galantsest sir Ralph Abercrombyst, kellega see on seotud. Kui ta oli Abu Qiri lahingus surmavalt haavata saanud ja talle pandi tema vaevuste kergendamiseks pea alla sõduritekk, tundis ta märkimisväärset kergendust.

Ta küsis, mis see on.

„See on ainult sõduritekk,” vastati.

„Kelle oma see tekk on?” küsis ta end pooleldi üles ajades.

„Lihtsalt ühe sõduri tekk.”

„Ma tahan teada selle mehe nime, kelle tekk see on.”

„See kuulub Duncan Royle neljakümne teisest, sir Ralph.”

„Siis kandke hoolt, et see Duncan Roy oma teki veel täna õhtul tagasi saaks.””

Isegi surmaagoonias ei soostu kindral sõdurit üheks ööks tema tekist ilma jätma.

Nagu Samuel kirjutab: „Tõeline vaprus ja leebus käivad käsikäes.”

Selline oli uskumuste süsteem ja pärimus selles perekonnas, kus mu vaarisa Walter üles kasvas ja unistada julges.