Читать книгу Muda, higi ja pisarad - Bear Grylls - Страница 13

Walteri ja Margareti maja Donaghadee lähedal tunti lihtsalt kui Portavo Pointi.

Armsast hoonest avanes avar vaade rannikule, kust selgel päeval paistsid mere taga kauged saared.

See oli ja on ikka veel maagiline paik.

Kuid mitte tol ööl.

Praami pardal vaatas Walter, kuidas Šoti rannik tuhmus nagu teras. Lameda kerega laev libises eesootava katsumuse lõugade vahele. Kuna ilm halvenes järjest, muutus väinaületus järjest rängemaks, kuni mõni miil enne sihtkohta Põhja-Iirimaal avastas Princess Victoria end keset kõige hullemat Iiri mere tormi, mida kunagi nähtud.

Esialgu pani praam sellele vastu, kuid nõrgad ahtriluugid ähvardasid katastroofiga.

Luukidest hakkas laeva aeglaselt vett voolama. Kuni merevesi sisse voolas ja lained hakkasid lööma üle vabaparda, hakkas laev kaotama manööverdamisvõimet ega suutnud enam edasi liikuda.

Võideldi leketega. Läbilaskvad ahtriluugid ja suutmatus vabaneda ülemäärasest veest on tormi puhul tappev kooslus.

Oli vaid aja küsimus, millal meri laevast võitu saab.

Kõikudes tuule ja lainete surve all küljelt küljele, hakkas Printsess Victoria sissetulvava vee mõjul peagi kreeni vajuma. Kapten käskis päästepaadid alla lasta. Üks pääsenu rääkis Ulsteri ülemkohtule, et oli kuulnud Walterit jagamas korraldusi: „Jätkake päästevestide jagamist naistele ja lastele!”

Tormi ja tuule möirgamise saatel juhatasid kapten ja tema meeskond paanikas reisijaid päästepaatidesse. Keegi ei teadnud, et naised ja lapsed lastakse alla vastu surmale.

Kui päästepaadid olid vees, jäid nende reisijad lõksu nn surnud mehe alasse, mis jääb terasest laevakere ja pealetungivate lainete valgevahuse vee vahele.

Tuule ja vihma käes oli see saatuslik koht. Päästepaadid paiskusid kreeni ja sattusid siis järjest murdlainete pitsitusse ega saanud kuidagi praami külje alt minema. Meeskond ei suutnud selle lainetuse ja tuulega edasi liikuda ja lõpuks läksid kõik päästepaadid üksteise järel kummuli.

Jaanuarikuise Iiri mere vees mõõdetakse ellujäämisaega minutites.

Torm oli peale jäämas ja kiirus, millega lained alust ründasid, kasvas järjest. Praam võitles loodusjõududega kaotatud võitlust ja nii kapten kui ka Walter teadsid seda.

Donaghadee päästepaat Sir Samuel Kelly sõitis mässavale merele välja laupäeval 1.40 pärast lõunat ja sel õnnestus jõuda kannatadasaanud praamini.

Võideldes tormilainetega ja tuulega, õnnestus neil 165 reisijast päästa vaid 35.