Читать книгу Muda, higi ja pisarad - Bear Grylls - Страница 23

Seega oli minu kodus kasvamise aeg alati sündmusterikas, kuigi samuti kaootiline. Kuid see oli mu vanemate jaoks iseloomulik – eriti ema jaoks, kes oli ja jääb isegi tema enda põrunud standardite kohaselt kaunikesti ebatavaliseks … maailma parimas mõttes.

Tegelikult kaldun ma oma perekonda kokkuvõtlikult iseloomustama lausega: „Perekonnad on nagu kompvekid – alati magusad ja mõne pähkliga^[5.].”

Parem osa sellest tähendas, et me liikusime perekonnana lõputult ringi ja kohtusime kogu maailmast tulvavate huvitavate tegelastega, keda kõiki tõmbas ema poole – see oli lihtsalt elu osa. See ei sõltunud sellest, kas me peatusime vanas haagissuvilas, kui reisisime kuulama mõnd Ameerika motivatsioonikõnelejat, või aitasime ema tema uues äris, müües kannmiksereid ja veefiltreid.

Söögikorrad olid suvalistel öö- ja päevaaegadel, sealihakotletid võeti prügikastist välja surematute sõnadega: „Need on ju täiesti värsked.” (Kuigi isa oli need eelmisel päeval välja visanud, sest neid kattis hõbedane kirme.)

Näis, et ema peamine eesmärk oli sööta oma perekond nii paksuks kui võimalik. Tegelikult andis see mulle edaspidiseks eluks vastupidise tõuke ja tekitas kinnismõtte tervislikust elust. (Kuigi tõenäoliselt pean ma ema tänama oma raudse seedimise eest, mis on aastate jooksul aidanud mul filmida arvukaid ellujäämissaateid. Jumal kaitsku lisaks kõigele muule ka neid sealihakotlette.)

Kõik meie ümber kaldusid nägema ema ogaruses vaid selle lõbusat külge, kuid teiselt poolt oli see meie perekonna jaoks üsna kurnav. See tähendas, et sõltumata sellest, kui nii mõnigi tema mõte või veendumus piirnes ilmselgelt tobedusega, oli tal alati õigus.

Me tabasime ta sageli vaskvardaga ringi käimas, kui ta oli veendunud, et ta peab maandama majast ülemäärase elektri. (Arvestades, et meil ei olnud küte kunagi sisse lülitatud ja põletasime küünlaid selle asemel, et süüdata elektrivalgus, tekitasid sedasorti asjad kahtluse, et emaga ei ole kõik korras.)

Kuid selline ema oli ja ainult mõni harv erand välja arvatud, oli mu lapsepõlv õnnistatud armastuse ja rõõmuga, mis on saanud ka mu enda perekonna elu käimashoidvaks jõuks.