Читать книгу Muda, higi ja pisarad - Bear Grylls - Страница 15

Donaghadee päästelaev läks uuesti merele pühapäeval hommikul kell 7 tormijärgsetes tontlikult vaiksetes oludes: nad leidsid purustatud laeva tükke ning tõstsid pardale üheteistkümne mehe, ühe naise ja ühe lapse surnukehad.

Ühtegi elavat hinge enam ei leitud ja kõik ülejäänud jäid merel kadunuks.

Sel samal päeval võttis šokis Margaret Danaghadee sadama kaiäärsel ette laipade tuvastamise õõvastava töö.

Tema armastatud meest ei leitud kunagi.

Margaret ei toibunud enam ja suri aasta jooksul murtud südame kätte.

Mälestusteenistusel Bangori kihelkonnakirikus osales üle tuhande inimese, Downi piiskop ütles oma pöördumises, et Walter Smiles suri nagu oli elanud: „Hea, vapper, isetu mees, kes järgis käsku: „nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu”.”^[4.]