Читать книгу Muda, higi ja pisarad - Bear Grylls - Страница 12

Pärast sõda naasis Walter Indiasse, kus ta oli varem töötanud. Teda mäletatakse kui tööandjat, kes „suhtles vabalt põliselanikega, kellele ta oma teekasvatustes tööd andis, ja näitas üles tõsist hoolimist „alamate” kastide võitlusest”. 1930 löödi ta rüütliks kui Sir Walter Smiles.

Tagasiteel Indiast Inglismaale kohtas Walter laeval oma tulevast naist. Margaret oli sõltumatu keskealine naisterahvas: tugevasti innustunud bridži- ja polomängust, kaunis, vapper ega sallinud narre. Kui ta end transpordilaeva tekil džinni ja toonikuga kaardilaua taha sättis, oli viimane asi, mida ta oodata oskas, armumine. Aga just nii kohtas ta Walterit ja just selline armastus tihti on. See juhtub ootamatult ja võib muuta su elu.

Walter abiellus Margaretiga peagi pärast naasmist ja vaatamata vanusele jäi naine peagi käima peale – tema enda täielikuks õuduseks. Neljakümnendates eluaastates naisterahval ei olnud kohane sünnitama hakata, või nii ta vähemalt arvas, ja püüdis teha kõik, et rasedus katkeks.

Mu vanaema Patsie (kes oli sel ajal veel sündimata laps, keda Margaret südame all kandis) nentis oma ema teguviisi kohta: „Ta lihtsalt läks välja ja tegi kolme kõige hullemat asja, mida rase naine võib teha. Ta käis hobusega metsikult ratsutamas, jõi pool pudelit džinni ja ligunes siis tundide viisi kuumas vannis.”

Plaan läks vett vedama (tänu jumalale!) ja 1921. aasta aprillis sündis Walteri ja Margareti ainus laps Patricia (või Patsie), minu vanaema.

Naasnud Indiast Põhja-Iirimaale, tegi Walter oma unistuse lõpuks teoks. Ta ehitas Margaretile Downi krahvkonda maja täpsest sellesse kohta, kus ta oli seisnud palju aastaid tagasi.

Diplomaadi mõtlemise ja terava mõistusega mehena sisenes ta poliitikamaailma ning jõudis lõpuks Põhja-Iirimaa Ulsteri Põhja-Downi parlamendisaadiku kohale, kus teenis ustavalt.

Kuid pühapäeval, 30. jaanuaril 1953 muutus kõik. Walter lootis lennata Londonist parlamenditöölt tagasi koju Ulsterisse. Kuid sel õhtul tõusis torm ja tõi kaasa ühe koledaima ilma, mida Ühendkuningriik oli rohkem kui kümne aasta vältel kogenud. Lend tühistati ja Walter pani omale kinni koha öisele rongile Stranraeri.

Järgmisel päeval, kui torm ähvardavalt paisus, astus Walter praamile Princess Victoria, et sõita Larne’i Põhja-Iirimaal. Reisijatele kinnitati, et alus on sõidukõlblik. Aeg oli raha, ja praam lahkus muretult sadamast.

See, mis järgnevalt juhtus, mõjutab Larne’i ja Stranraeri linna tänapäevani. Ennetatavad õnnetused – kus inimene esitab loodusele rumalast peast väljakutse ja kaotab – teevad seda inimestega.

Märkus iseendale: võta teadmiseks!