Читать книгу Pärsia kirjad - Charles de Montesquieu - Страница 10

Sa annad Isfahanis kõigile kõneainet: siin muust ei räägitagi kui sinu ärasõidust. Ühed panevad selle su kergemeelsuse, teised mingi tusatuju arvele. Ainult su sõbrad kaitsevad sind, ent ei suuda kedagi veenda. Keegi ei mõista, et sa võisid lahkuda oma naistest, sugulastest, sõpradest ja kodumaast selleks, et minna pärslastele tundmatutesse maadesse. Rica ema on lohutamatu; ta nõuab tagasi oma poega, kelle sa tema sõnutsi temalt oled röövinud. Mis minusse puutub, kallis Usbek, siis suudan ma loomulikult heaks kiita kõike, mis sa teed; aga ma ei suuda sulle andestada su eemalolekut; ja ükskõik, kuidas sa end ka ei õigustaks, mu süda ei suuda sind selles asjas iialgi mõista.

Hüvasti! Jää igavesti mu armsaks sõbraks.

Isfahanis

esimese rabikuu 28. päeval 1711.