Читать книгу Pärsia kirjad - Charles de Montesquieu - Страница 15

Sa olid ainuke, kes võis mulle asendada Ricat ja vaid Rica võis mind sinu äraolekul lohutada. Tunneme sinust puudust, Usbek. Sa olid meie seltskonna hing. Kui palju on vaja jõudu, et puruks rebida sidemed, mida süda ja vaim on sõlminud!

Meie siin vaidleme palju; enamasti keerleb dispuut moraaliküsimuste ümber. Eile pandi arutusele, kas inimesed saavad õnnelikuks meelelisi rahuldusi nautides või vooruslikku elu harrastades. Olen sageli kuulnud sind rääkivat, et inimesed on sündinud vooruslikena ja et õiglus on neile niisama loomulik nagu olemasolu. Selgita mulle, palun, mida sa sellega öelda tahad.

Ma olen usutlenud mullasid, aga need ajavad mind katkenditega Koraanist meeleheitele; ma ei räägi ju nendega nagu usklik, vaid kui inimene, kodanik ja pereisa.

Isfahanis

safarikuu viimasel päeval 1711.