Читать книгу Pärsia kirjad - Charles de Montesquieu - Страница 13

Su kiri jõudis minuni Erzurumis, kus praegu viibin. Ma arvasin kohe, et mu ärasõit tekitab elevust, aga ma ei teinud sellest endale erilist numbrit. Mida ma sinu arvates peaksin silmas pidama, mu vaenlaste või mu enese elutarkust?

Ma ilmusin õukonda juba varases nooruses ja võin kinnitada, et ma ei ole lasknud seal oma südametunnistust ära rikkuda; ma isegi söandasin seada endale suureks eesmärgiks säilitada aus meel. Tundmaõpitud pahedest hoidsin ma esialgu eemale, siis aga hakkasin neid paljastama. Ma tõin tõe otse trooni jalamile: ma rääkisin asjust, mida seal seni keegi polnud kuulnud; ma nurjasin meelitamise ja panin jahmuma nii jumaldajad kui ka jumaldatava.

Kui ma aga nägin, et mu sirgjoonelisus oli sigitanud mulle vaenlasi, et ministrites oli tärganud kadedus, et valitseja mind ei soosi ja kõlbluseta õukonnas on mulle toeks vaid mu oma nõder voorus, siis otsustasin sealt lahkuda. Püüdsin üles näidata suurt huvi teaduse vastu, mis viis selleni, et huvitusin ka tõeliselt. Ma ei sekkunud enam muisse asjusse ja tõmbusin oma maamajja. Aga seegi otsus tõi kaasa ebamugavusi: jäin täiesti vaenlaste kurjuse meelevalda ja mul peaaegu puudusid võimalused end kaitsta. Mõned salajased hoiatused panid mind tõsiselt enda peale mõtlema. Otsustasin kodumaalt ära sõita ja nii toimus mu lahkumine õukonnast vastuvõetaval ettekäändel. Läksin kuninga juurde; nimetasin talle, et mul on soov Lääne teadusi tundma õppida; vihjasin, et talle võiks minu reisidest tulu tõusta. Leidsin ta silmis armu; lahkusin, ja napsasin sel moel oma vaenlastelt ohvri.

See on, kulla Rustan, mu reisi tõeline tagamaa. Las Isfahan räägib mis tahes; kaitse mind vaid nende ees, kes mind armastavad; jäta mu vaenlastele nende õelad tõlgendused: minu suureks õnneks on see ainus halb, mis nad mulle saavad teha.

Praegu minust veel räägitakse. Varsti olen võib-olla liigagi unustatud ja mu sõbrad... Ei, Rustan, ma ei taha, et see kurb mõte minus võimust võtaks: jään oma sõpradele alati kalliks; usun nende truudusse nagu sinu omassegi.

Erzurumis

teise džumadakuu 20. päeval 1711.