Читать книгу Pärsia kirjad - Charles de Montesquieu - Страница 7

Sa oled Pärsia kõige kaunimate naiste truu valvur; usaldasin sulle oma haaremi, selle, mis on mulle kõige kallim maa peal; sina hoiad oma käes võtmeid, mis avavad need saatuslikud uksed ainuüksi mulle. Sinu valvsa silma all naudib mu südame hinnaline aare puhkust ja täielikku turvalisust. Sa valvad teda nii öö vaikuses kui ka päeva melus; su väsimatu hool toetab voorust, kui ta peaks kõikuma lööma. Kui naised, keda valvad, kavatseksid oma kohustused unustada, võtaksid sa neilt selleks igasuguse lootuse. Sa oled pahede piits ja truuduse tugi.

Sa käsutad neid ja kuuletud neile; sa täidad pimesi kõik nende soovid ja samas sunnid neid alluma haaremi reeglitele. Sa pead auasjaks osutada neile kõige lihtlabasemaid teeneid; sa täidad harduse ja kartusega nende seaduspäraseid korraldusi; sa teenid neid nagu nende orjade ori. Kui aga on karta kõrvalekaldumist karskuse ja kasinuse seadustest, kasutad sa sulle antud võimu ning valitsed mu naisi, nagu seda teeksin mina ise.

Ära iialgi unusta, et sa olid viimane mu orjade seas ja et ma tirisin su välja viletsusest, määrasin sellele ametikohale ja usaldasin sinu kätesse oma südamerõõmu. Näita üles sügavat alandlikkust nende suhtes, kes jagavad minuga armuõnne, aga lase neil samal ajal tunda nende täielikku sõltuvust. Võimalda neile kõiki süütuid lõbusid; tröösti neid nende kartustes; lahuta nende meelt muusika, tantsu ja hõrkude jookidega; kutsu neid sageli kokku. Kui nad soovivad maale sõita, võid nad sinna viia. Aga lase kinni võtta kõik mehed, kes nende teele satuvad. Virguta mu naisi end hoolega pesema, sest nii puhastub ka nende hing. Räägi neile vahetevahel minust. Ma sooviksin neid jälle näha selles võluvas paigas, millele nad on kaunistuseks.Hüvasti!

Tabrizis

safarikuu 18. päeval 1711.