Читать книгу Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I - Fanny de Sivers - Страница 11

Jõulupühad tähendavad kristliku Euroopa traditsioonis Kristuse sündimist. Pärast tulevad sinna juurde veel kuused, küünlad, talvise pööripäeva romantika, kingitused ja õnnesoovikaardid. Neid kaarte on sadanud ka minu kirjakasti detsembri algusest jaanuari keskpaigani. Peale heade soovide kaunistavad kaarte ka pildid või joonistused. Ja nende järgi võib mõnikord juba aimata, kust kandist nad tulevad.

Lääne-Euroopas kasutatakse motiive, mis on otseselt seotud ajaloolise sündmusega: Jeesus-laps Maarja süles, väikemees sõimes, laulvad inglid, kolm „kuningat” oma kingitustega jne.

Eesti jõulukaartidel valendavad enamasti lumised lagendikud, sätendavad härmas puuoksad ja massiivsed valgeks sadanud kuused. Imeilusad maastikud, mis panevad unistama. Mõnel kaardil paistab ka väike armas talumaja hangede tagant ja mõnikord punetab päike uduse põllu kohal. Vahetevahel ilmub ka laternaid või tähti, või siis punases mantlis jõuluvana.

Ilusad talvised pildid. Sobivad talvise pööripäeva juurde. Talvepühadeks. Nõnda nimetavad muide liivlased jõule. Neis ei ole midagi kristlikku. Ja kuna Eesti on suhteliselt paganlik maa, siis ei kõlba siin ka midagi ette heita.

Aga Eestis leidub ka kristlasi, kes põhimõtteliselt pühitsevad Jeesuse sünnipäeva. Kuidas seletada, et neil ei ole mõttesse tulnud seda oma kirjasõpradele teada anda? Selleks ei olekski vaja kopeerida Rafaeli madonnasid või Ida-kiriku ikoone (mis nüüd Läänes on eriti moodi läinud). Kas Eesti maakirikutes ei ole altaripilte, mis sobiksid jõulukaardile? Ja oma kunstnikke, kes oskaksid kujutluses Petlemma reisida ja sealt uusi huvitavaid motiive kaasa tuua?

Sakraalse kunsti elemente on Eestis ka praegu. Vähe, aga siiski. Mäletan Laine Pika Wilbersi „Eesti Madonnat” Roomas ilmunud ajakirja Maarjamaa esimese numbri esiküljel (1961). Eesti Kiriku 1998. aasta tellimislehel on ära toodud fragment Jüri Arraku maalist „Poeg” (1996), millel näeme Maarjat lapsega. Aga just see maal kannab endas kõige sügavamat jõulumõtet: Jeesus-laps on Jumalaema käte vahel, aga Maarja põlvedel lamab ristilt maha võetud Poja laip.

Jõulud ei ole ainult laste püha, või rõõmupüha. Jõulud on ka traagiline püha, sest sõime kohal seisab rist. Mõnda võib see meeldetuletus ehmatada. Kuid kristlane peab olema realist, ta teab, et surm on vältimatu. Ta teab ka, et pärast surma tuleb ülestõusmine. Niisiis ei suuda ükski elutraagika tema jõulurõõmu kahandada.

Kujutan ette, et kristlikud jõulukaardid võiksid mõndagi otsivat inimest aidata välja ronida keskpärasest pühadetuhinast oma jõuluvana reklaamide ja elektriküünaldega, mis vaevalt kedagi soojendavad. Või vähemalt meelde tuletada, et maailmas eksisteerib ka midagi olulisemat kui tarbijaproblemaatika!

Eesti Päevaleht

20.01.1999