Читать книгу Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I - Fanny de Sivers - Страница 16

Jõulude lugu on üllatav ja teeb rahutuks. Kui mõelda, et kuskil maakolkas toimus ülitähtis kosmiline sündmus, ja keegi ei märganud seda! Aga mis seal oligi märgata? Öeldakse, et Jumal tegi end inimeseks. Pöörane uudis! Normaalselt võiks arvata, et kui Jumal – see Kõigevägevam – on olemas ja võtab äkki kätte Taevast Maa peale tulla, siis peaks see toimuma suure kärina ja mürinaga. Thor lööb välku. Jupiter raputab mägesid. Aga mis juhtub Petlemmas? Naine saab lapse. Muud midagi. Nagu igal pool mujal maailmas. Selle koha pealt tunduvad paganausud kuidagi realistlikumad.

Karjased küll kuulsid-nägid mingisuguseid ingleid, kes kuulutasid, et inimkonnale on sündinud Päästja. Kas nad oleksid pidanud seda edasi rääkima? Ja kellele? Nad kuulusid alamrahva alamasse kihti. Nende seas polnud ärimehi ega pankureid. Ja poliitikat nad ka ei teinud. Ja kui kõrgem seltskond oma pidusid ning vastuvõtte korraldas, jäid nemad igal juhul kutsumata.

Kuskil siiski vilkus täht, mis näitas, et sünnib midagi ebaharilikku. Aga inimene kõnnib tavaliselt, nina maas kinni, ja tõstab pilgu taeva poole, kui sealt hakkab alla rabisema vihma või rahet. Ainult paar nn Hommikumaa tarka arvas, et tuleb minna vaatama. Astronoomid ju oskavad rehkendada igasuguseid kõverjooni ja koosinusi ning mõõta taevakehade kiirgamist. Siit võib kerkida keerukaid hüpoteese. Peab aga olema pagana kõva annus julgust, et mõne kujutlusepildi nimel teele asuda. Või peab olema peast põrunud. Igatahes nende juttu ei võetud Jeruusalemmas tõsiselt, sest muidu oleks kuningas Heroodes hoopis teisiti reageerinud. Mõtelge ometi, Petlemmas olevat sündinud uus juutide kuningas, õhus on juba tunda riigipööret. Troon kõigub! Kui kutsuks kokku relvastatud kaardiväe ja läheks ise asja uurima: Petlemm asub ju ainult kümmekond kilomeetrit Jeruusalemmast. Aga Heroodes ei viitsi. Ja kas tasubki välismaa turistide loba peale hakata seda vaeva nägema?

Mida Hommikumaa külalised Jeesus-lapse juures täpselt kuulsid või õppisid, seda Piibel ei jutusta. Kui nad sealt aga ära läksid, kadusid nad nagu tina tuhka. Paistab, et ka nemad ei hakanud oma seiklust kuskil pikalt-laialt seletama. Küllap neil oli juba selge, et harukordsete teadmiste levitamine võib osutuda hädaohtlikuks. See võib käia võimumeestele närvidele. Galilei lugu nad arvatavasti veel ei teadnud. Aga võib-olla teadsid ka. Öeldakse ju, et kõrgemal tasemel sulab aeg kokku …

Niisiis – vaikne jõuluöö, mil nähtamatu Jumal tegi end inimeseks.

Kujutab enne maailma elu ja argisekeldusi sel otsustaval silmapilgul: mõni vanamees tukub oma toanurgas, noored löövad tantsu, kaupmees istub laua taga ja rehkendab, purjus mees peksab oma naist, ratsanik kihutab kõrbes – tema reaalsus on liiv ja tuul, telgi ees lõkkel praeb lambakints …

Nagu tänapäevalgi käis elu oma tavalist rada. Kus on nüüd tähed, ja mida nad jutustavad? Kes näeb neid?

Judinad ajab selga, kui mõelda, et kuskil maakolkas sünnib võib-olla midagi olulist, mida keegi ei märka. Kuni äkki selgub, et ajaloo rattad lähevad roobastest välja.

Eesti Ekspress (Areen)

20.12.2001