Читать книгу Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I - Fanny de Sivers - Страница 17

Üks prantsuse külapreester kaebas kunagi, et kristlased ei tea õieti, mida nad usuvad ega oska märgata sakramentides peituvat energiat. Nad tulevad pühapäeval kirikusse, mossis nägu peas, ja lähevad sealt tund aega hiljem koju – ikka pahura ilmega!

Ometi on ristiusk rõõmus usk, ja iga kirikutorn, mis maastikust esile tõuseb, peaks meelde tuletama, et Jumal ei asu ainult taevas, vaid elab ka maa peal, ja et meid kõiki ootab vaimustav tulevik, kui me seda kogu südamest soovime.

Jõulud tähistavad seda ajaloolist silmapilku, mil Jumal tegi end inimeseks. See on kosmiline sündmus, mis toob meie tigedasse maailma headust ning rõõmu. Ja nimelt rõõmu – seda rõõmu, mida ainult Jumal võib anda ja mis paneb vastu kõigile elu jalahoopidele ja särab läbi kõigist pisaraist ning leinalooridest. Eriti apostel Johannes toonitab, et jumalik rõõm loidab Kristuse südames, ja sellest võib siis ka iga inimene osa saada.

Jõulud meenutavad mulle Kaana pulma. Kaanas pidutseti ja pühitseti perekondlikku sündmust. Kristuse ilmumine Petlemma sõimes märgib Jumala pulmi inimkonnaga. Nüüdsest kuuluvad Jumal ja inimene lahutamatult kokku ja inimesele on antud võimalus end täielikult teostada.

Pulmamotiivi kasutatakse pühakirjas sageli. Pulmad on ju pidulik etapp elus, mis ühendab, toob rõõmu ja ehitab tulevikku. Jeesuse avalik tegevus algab Kaana pidulauas ja esimene ime – vee muutmine veiniks – teostub Maarja algatusel.

Johannese järgi seisab Maarja Jeesuse missiooni alguses ja lõpus – Kaana pulmas ja Kolgata risti all. Ta nagu raamib selle sisse. Kuid Maarja sõnadest on jäänud ainult mõni üksik väljend evangeeliumi teksti. Viimane neist ongi öeldud Kaanas, kuid kostab juba 2000 aastat iga teadliku kristlase kõrva: „Mida iganes Tema teile ütleb, seda tehke.”

Kaunis naisekuju lunastuseloos teeb selle kuidagi maalähedaseks. Judeokristlik Jumal ei ole kauge, kättesaamatu võim nagu muhameedlaste Allah, ta laskub meie konkreetsesse murelikku argipäeva, kus iga vein saab varsti otsa ja muud probleemid vaevavad hinge. Ta võtab osa meie töödest, sekkub meie tegevusse, kui me talle selleks loa anname. Jumala tahte järgi oli Maarja tarvilik Jeesuse maa peale tulekul. Jumala tahte järgi on Johannes meile jutustanud Maarja osast Kaana imes ja kirjeldanud seda üllatavat stseeni Kolgatal, kus surev Kristus annab oma armastatud õpilase Johannese ja sellega koos kogu inimkonna oma ema hoolde.

Maarja näeb, mis meil puudub, ja kannab meie hädad Jumala ette. „Neil ei ole enam veini.” Aga kui on vett, siis võib Jumal sellest teha veini, nagu ta võib muuta altariveini Kristuse vereks.

Koos Jumalaga on kõik võimalik. Ja kui me seda teeme, siis ei jää nukrutsemiseks enam ruumi. Siis on iga päev mingil määral rõõmupüha. Ja siis võime võtta omaks Maarja sõnad: „Mu hing kiidab Issandat, ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast!”

Eesti Päevaleht

24.12.1999